KESKKONNATASUD

Riigikogu võttis vastu põlevkivi ja turba maksustamise muudatused

Riigikogu võttis juuni keskel vastu keskkonnatasude seaduse muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on seada teatud riigile kuuluvate loodusvarade (põlevkivi, turvas) kaevandamistasude suurus sõltuvusse kaevandatud materjali väärtusest. Kajastasime planeeritavaid muudatusi ka meie 2016.a maikuu uudiskirjas .

Muudatuste kohaselt eristab seadus edaspidi, missugused osad põlevkivi ja turba kaevandamisõiguse tasudest on kohaliku häiringu kompenseerimiseks ning millist osa võetakse riigituluna. Kohalikku häiringut hüvitav osa kaevandamistasudest laekub muudatuste kohaselt otse kaevandamise asukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse, vähendamaks kaevandamise negatiivset mõju ja tõstmaks kohalike heaolu. Ülejäänud osa laekub aga riigieelarvesse.

Veelgi põhimõttelisema muudatusena aga nähakse ette põlevkivi ja turba tasumäärade muutmist turuhinnast sõltuvaks. Selle peamiseks põhjuseks on toodud kaevandatava materjali turuhinna muutlikkus. Täpsemad tasumäärad on toodud eraldi määruses (vt selle kohta järgmist uudist).

Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus 233 SE

Turupõhised põlevkivi ja turba kaevandamistasu määrad vähendavad riigi tulusid lähiaastail 55 miljoni euro võrra

Juuli alguses võttis Vabariigi Valitsus vastu uued põlevkivi ja turba kaevandamistasu määrad, mis on seatud sõltuvusse seotud või võrreldavate materjalide maailmaturuhinnaga. Põlevkivi osas on tasumäär sõltuv raske kütteõli maailmaturuhinnast ning turba puhul hakkepuidu hinnast. Seejuures on tegemist ajutise meetmega, kuna eelnõu kohaselt on plaanis juba järgmise aasta keskpaigaks (1. juuliks 2017) põhjalikumate uuringute põhjal paika panna uus ressursitasu süsteem, mis jõustuks alates 2018. a.

Uue süsteemi kohaselt on põlekivi minimaalseks tasumäärks 0,275 eurot/t (kui raske kütteõli hinnaks Rotterdamis on alla 240 eur/t), selline oli hinnatase nt käesoleva aasta I kvartalis (159,1 eurot/t). Senikehtinud kaevandusmäära taset (1,58 eurot/t 2016. a) rakendataks alles hinnast alates 350 eurot/t, taolist enam kui kahekordset hinnatõusu ei ole aga lähiajal ette näha (nt USA energiaagentuur ennustab järgmiseks aastaks Brenti toornafta hinna 20% tõusu võrreldes selle aastaga). Turba puhul on minimaalseks tasumääraks 0,29 eurot/t.

Eelnõu seletuskirja kohaselt toob maksusüsteemi muudatus kaasa ka riigieelarve ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) sissetulekute drastilise vähenemise. Aastal 2016 väheneb KIK eelarvesse laekuvate kaevandustasude summa ca 4 miljoni euro, aastal 2017 aga ca 7,8 milj euro võrra (võrdluseks, aastas 2015 laekus KIKi eelarvesse ca 8,7 milj eurot kaevandamisõiguse tasusid). Riigieelarve tulud vähenevad perioodil 2015-2017 kokku 55 miljoni euro võrra.

Uut süsteemi rakendataks tagasiulatuvalt, alates 1. juulist 2015. a.

Määruse tekst Riigi Teatajas

ENERGEETIKA

Euroopa Parlament kiitis heaks määruse eelnõu, mis korrastaks kodumasinate energiamärgistust

Euroopa Parlament kiitis juuli algul heaks määruse eelnõu, mis kehtestaks kodumasinatele senisest rangema energiatõhususe märgistuse. Praeguses süsteemis lisatakse märgistusele üha enam plusse (A+, A++). Nn pluss-tasemete lisamine tuleneb tehnika arengust, mille tõttu vastab suur osa tänasel päeval toodetavatest seadmetest algselt kõige kõrgema - A-kategooria - nõuetele. Tarbijates segadust tekitav märgistus vähendab saadikute arvates ettevõtete motivatsiooni energiatõhususe parandamiseks.

Uus, rangem skaala (tähistusega A-G) võimaldaks seda aga muuta, kuna eristaks selgemini ja arusaadavamalt vähem tõhusaid seadmeid kõige tõhusamatest ja paneks ettevõtteid taas pingutama selle nimel, et nende tooted oleksid kõige kõrgemas grupis. Määruse eelnõu kohaselt peaks nõuded märgistele kehtima 10 aastat. Märgistuse reeglite muutmine oleks võimalik vaid juhul, kui 25% ELi turul müüdavatest toodetest kuulub energiatõhususklassi A või kui 50% ELi turul müüdavatest toodetest kuulub kahte kõrgeimasse energiatõhususklassi (A ja B). Toodete etikettidele peaks edaspidi trükkima nii toote energiaklassi märgise kui ka uue nõudena absoluutse energiatarbimise (kWh) aastas või muu sobiva ajavahemiku jooksul.

Lisaks eeltoodule peaks määrus tagama, et mõõtmis- ja arvutusmeetodid ning katsetingimused nii tarnijate kui järelevalveasutuste puhul oleksid usaldusväärsed ning imiteeriks võimalikult hästi olukordi, milles keskmine tarbija antud toodet kasutab.

Planeeritavaid muudatusi tuleks ühtse A-G skaala tagamiseks ellu rakendada 21 kuud kuni 6 aastat pärast direktiivi jõustumist. Üleminekutähtaja pikkus sõltub konkreetsest tooterühmast.

Euroopa Parlamendi pressiteade

Jõustunud energiamajanduse korralduse seaduse eesmärk on suurendada energiatõhusust

Juuli keskel jõustus energiamajanduse korralduse seadus, mis seab üldiseks eesmärgiks aidata riigil vähendada enda sõltuvust energiaimpordist, vähendada energiatarbimist (EL-i eesmärgiks on vähendada 2020. aastaks maavarade ja kütuste tarbimist 20% võrreldes olukorraga, kus lisameetmeid ei kehtestataks), ning aidata seeläbi piirata kliimamuutusi. Kohustus vastavate eesmärkide täitmiseks vajalikke meetmeid võtta tuleneb EL direktiivist 2012/27 (nn EL energiatõhususe direktiiv). Varasemalt oleme antud eelnõud kajastanud meie 2014. aasta novembrikuu uudiskirjas .

Uus seadus kohustab keskvalitsust (Vabariigi Presidendi kantseleid, Riigikogu Kantseleid, Riigikohust, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantseleid, Riigiprokuratuuri ning valitsusasutusi) rekonstrueerima igal aastal vähemalt 3% nende omanduses ja kasutuses olevate hoonete pinnast, nii et need vastavad energiatõhususe miinimumnõuetele. Samuti peaks keskvalitsus riigihangete läbi hankima energiatõhusaid hooneid, tooteid ja teenuseid. Vastav muudatus peaks kaasa aitama hoonete sisekliima parandamisele ja mõjuma positiivselt inimese tervisele, samuti looma uusi töökohti. Samuti kehtestatakse üldine energiatõhususkohustus, mis tähendab, et edaspidi tuleb saavutada energiasääst või parandada energiatõhusust energia tootmisel, ülekandel ja jaotamisel ning energia lõpptarbija juures. Vastava kohustuse tagamiseks tuleb riigil maksustada kütuseid ja elektrit aktsiisiga ja toetada korterelamute ja tänavavalgustuste rekonstrueerimist.

Suurettevõtetel (rohkem kui 250 töötajaga ja üle 50 miljoni eurose aastakäive või üle 43 miljoni eurose aastabilansi kogumahuga ettevõtted) on kohustus edaspidi regulaarselt (iga nelja aasta järel) läbi viia energiaauditeid. Auditis tuleb käsitleda nii olemasolevat olukorda kui energiatõhususe suurendamise meetmeid. Ettevõtetele kehtestatakse auditi miinimumnõuded ja energiaaudiitori pädevuse nõuded. Vastav muudatus peaks kaasa tooma ulatuslikuma energiasäästu suuremates ettevõtetes. Energiaettevõtjatele seatakse uus kohustus mõõta lõpptarbijate energiakasutust ja anda lõpptarbijate ligipääs energiatarbimise andmetele nii reaalajas kui ka tagantjärgi. Parem ülevaade peaks suunama lõpptarbijaid senisest enam enda energiatarbimist kontrollima ja seeläbi säästma.

Energiamajanduse korralduse seadus

VÄLISÕHU KAITSE

EL liikmesriigid ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele õhukvaliteedi reeglites

Peale mitmeid kuid kestnud läbirääkimisi on Euroopa Komisjon, Parlament ja EL Nõukogu jõudnud kompromissile seoses uute õhusaasteainete piirmäärade kehtestamisega liikmesriikides. Rangemate piirmääradega soovitakse aastaks 2030 vähendada õhusaastest põhjustatud mõjusid tervisele pea 50% võrra.

Õhusaasteainete piirmäärad EL liikmesriikides on hetkel kindlaks määratud nn NEC (National Emission Ceilings)direktiiviga 2001/81/EC. Kehtestatud on riigipõhised ülemmäärad nelja saasteaine kohta: vääveldioksiid (SO ₂), lämmastikoksiidid (NO _x), lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ja ammoniaak (NH ₃). Nende ainete inimtekkelisi heiteid reguleeritakse, kuna need põhjustavad happevihmu, kahjustavad pinnast, põhjustavad veekogude eutrofeerumist ning kahjustavad nii otse kui kaudselt inimtervist.

Euroopa Komisjon algatas NEC direktiivi ülevaatamise nn Puhta õhu paketi raames 2013. a lõpus. Komisjon soovib kehtestada rangemad piirmäärad vahemikuks 2020 kuni 2029, mis karmistuvad veelgi aastast 2030. Lisaks eelpool nimetatud neljale saasteainele kehtestataks alates 2020. a piirmäärad ka tahketele peenosakestele (PM2,5). Metaanile (CH4) kompromissi kohaselt esialgu piirmäärasid ei kehtestataks.

Uue direktiiviga kehtestataks iga liikmesriigi jaoks eraldi indikatiivsed piirmäärad 2025. aastaks, mida lineaarselt järgides peaks liikmesriik jõudma 2030. aastaks õiguslikult siduvalt kindlaks määratud tasemeni. Liikmesriik võib eesmärgini jõuda ka heiteid mitte-lineaarsel viisil vähendades, kui see on tõhusam. Liikmesriikide nõudmisel jäi kehtima tingimus, et kui mõnel liikmesriigil ei õnnestu nt erakordselt külma talve või kuiva suve tõttu täita konkreetseks aastaks seatud eesmärki, siis võib see riik arvestada piirmäärasid eelmise ja järgmise aasta keskmise taseme järgi.

Läbirääkimised osapoolte vahel kulgesid vaevaliselt, kuna liikmesriigid pooldasid oluliselt vähem ambitsioonikaid piiranguid kui Parlament ja Komisjon. Ka algselt plaanitud piirmäära kehtestamine metaani suhtes jäi direktiivist välja just liikmesriikide tugeva vastuseisu tõttu. Järeleandmisi tehti veelgi, näiteks algselt soovisid Komisjon ja Parlament eesmärgiks võtta õhusaastest tulenevate tervisemõjude 52% vähendamise, kuid liikmesriikide survel kahanes see 49,6% tasemele.

Õhusaastest tingitud terviseriskid on ELis igal aastal rohkem kui 400 000 enneaegse surma põhjuseks, samuti on õhusaastest ohustatud looduskeskkond ja ökosüsteemid. Keskkonnaorganisatsioon European Environmental Bureau (EEB) ei loe saavutatud kompromissi piisavaks ja süüdistab EL Nõukogu NEC direktiivi eesmärkide nõrgestamises ning heidab liikmesriikidele ette tööstuse ja põllumajandusliku arengu eelistamist inimeludele.

Parlamendi keskkonnakomisjonis toimus hääletus NEC direktiivi uuenduste suhtes 12. juulil, Parlamendi Üldkogu kinnitab direktiivi sügisel, seejärel esitatakse see EL nõukogule vastuvõtmiseks.

Euroopa Parlamendi pressiteade (ingl k)

Euroopa Nõukogu pressiteade (ingl k)

VESI

Veeseaduse muudatused täpsustavad nõudeid veemajanduskavadele ja lubavad karjatamist siseveekogude ääres

Juuni keskel võttis Riigikogu vastu veeseaduse muudatused, millega täpsustatakse põhjaveekogumitega seotud teabe esitamist veemajanduskavades. Samuti sätestati volitusnorm määruse kehtestamiseks, mis sisaldaks põhjavee looduslike ainete taustatasemete määramise metoodikat. Metoodika leiaks kasutust põhjaveekogumite seisundi hindamisel. Muudatuste ajendiks oli Eesti kohustus võtta üle EL direktiiv 2014/80 (nn põhjaveedirektiiv). Samuti lubatakse muudatustega loomade karjatamist siseveekogude ääres.

Olulisemad muudatused on järgnevad:

• Veemajanduskavas tuleb edaspidi esitada täiendavat teavet põhjaveekogumite kohta (nt põhjaveekogumi ulatus, looduslike ainete korral nende taustatasemed ja teave põhjavett ohustavate saasteainete kontsentratsioonide kohta, mille ületamisel loetakse põhjavee seisund halvaks). Need andmed on vajalikud, et lihtsustada Euroopa Komisjonil liikmesriikide poolt põhjavee keemilise seisundi kohta esitatud andmete võrdlemist;

• Antakse volitus põhjavee keemilise seisundi nn taustataseme (inimtegevust üldse mitte või väga vähe mõjutavad põhjaveekogumile iseloomulike keemiliste omaduste) määramise metoodika kehtestamiseks. Ühtse metoodika kehtestamine võimaldab täpsustada põhjaveekogumite saasteainete läviväärtusi ja hinnata senisest täpsemalt põhjaveekogumite seisundit , mis omakorda aitab kaasa nende kaitseks meetmete võtmisele. Tausttaseme määramiseks valitakse sellised seirekaevud, kus inimtekkeline mõju on minimaalne;

• Lubatakse loomade karjatamist lisaks mererannikule ka maismaaveekogude veekaitsevööndis. Vastav muudatus on sisse viidud võrdsete võimaluste tagamiseks loomakasvatajatele. Veekeskkonna kaitseks on lisatud täiendavaid nõudeid (näiteks, et karjatamine ei tohi endaga kaasa tuua maaparandussüsteemi mittenõuetekohast toimimist ja karjatamisel ei tohi anda loomadele üldjuhul lisasööta, välja arvatud mineraalsööta).

Seletuskirja kohaselt peaks muudatuste tulemusel suurenema põhjaveekogumite seisundile antud hinnangute usaldusväärsus ja suurenema põhjavee kaitseks võetud meetmete rakendamise põhjendatus.

Veeseaduse muutmise seadus

Jõustus veeseaduse muudatus kalapaisude rajamise kohta

2015. a lõpus tegi õiguskantsler ettepaneku viia veeseaduse (VeeS) paisutamist puudutavad sätted kooskõlla põhiseadusega, kirjutasime sellest lähemalt 2015.a detsembrikuu uudiskirjas . Enne suvepuhkusele minekut, täiendas Riigikogu sellest lähtuvalt VeeS § 17 lisalõikega, mis annab haldusorganile paisudele kalapääsu rajamise küsimuses rohkem kaalutlusruumi.

Varem kehtinud seaduse järgi pidi lõheliste elupaigana kinnitatud veekogul asuva paisu omanik rajama paisust üles- ja allavoolu kalade läbipääsu või siis hoopis paisu lammutama. VeeS § 17 lg 4 ei näinud ette erandit ega kaalumisruumi juhtudeks, mil kalapääsu rajamise vastu on ülekaalukad põhjused, nt kui see on vastuolus muude avalike huvidega või muinsuskaitseliste väärtustega.

Täiendatud sätte kohaselt on võimalik eelnimetatud kohustust erandjuhul leevendada või vabastada paisu omanik üldse kalade läbipääsu rajamise kohustusest. Kaalutlusotsuse teeb selles küsimuses Keskkonnaamet. Muudatus jõustus 1. juulist.

Veeseaduse § 17 täiendamise seadus

Määruse muudatused täpsustavad nõudeid veeseireprogrammidele

Juuli algul jõustus keskkonnaministri määrus vesikonna veeseireprogrammide nõuete muutmise kohta, mille eesmärgiks on täpustada seda, milline peab programm olema ja kuidas seda ellu viia. Määruse muudatused on suuresti vajalikud EL direktiivist 2014/101 tulenevate veepoliitika raamdirektiivi muudatuste, EL direktiivist 2013/39 tulenevate veekeskkonna kvaliteedi piirväärtuste muudatuste ja EL direktiivist 2014/80 tulenevate põhjavee kaitsega seotud muudatuste ülevõtmiseks.

Määrus muudab veekogude keemilise, bioloogilise ja ökoloogilise seisundi hindamise süsteemi senisest täpsemaks ja teiste EL liikmesriikidega paremini võrreldavaks. Muudatuste tulemusel on võimalik koguda rohkem infot veekogusid mõjutavate ohtlike ainete ja lisanduvate hüdromorfoloogilist seisundit iseloomustavate näitajate kohta. Lisanduvad uued vooluveekogumites seiratavad tunnused nagu näiteks "värvus kraadides Pt-Co skaalal", mis võimaldab värvuse muutuse kaudu teha järeldusi veekogu elukeskkonna muutumise kohta ja paremini eristada maismaalt tulenevat inimmõju. Samuti arendatakse lähiajal välja tunnus "jõgede suurtaimestiku indeks", mis võimaldab hinnata jõgede ökoloogilist seisundit kaldataimestiku järgi. Uue seiratava tunnusena lisatakse "vooluveekogumi ühendatus põhjaveega", mis võimaldab paremini aru saada, kuidas liiguvad saasteained vooluveekogumisse ja kuidas võib põhjaveetaseme ulatuslik alandamine mõjutada vooluveekogumite seisundit.

Seoses sisseviidavate muudatustega ja vajadusega senisest põhjalikumalt infot koguda, suurenevad aastatel 2016-2021 märkimisväärselt vesikonna veeseireprogrammi täitmise kulud. Vastavate kulude täpsed suurused selguvad seireprogrammide ettevalmistamisel.

Keskkonnaministri 6. aprilli 2011. a määruse nr 25 "Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta" muutmine

Keskkonnaministri 29. detsembri 2009. a määruse nr 75 "Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord" muutmine

Määruse muudatustega kehtestati põhjaveekogudes looduslikult esinevate ainete taustatasemete määramise metoodika (vt lähemalt selle kohta sellekuist uudist veeseaduse muudatuste kohta). Samuti lisati riigile kohustus kaaluda põhjaveekogumitele nitritite ja üldfosfori või fosfaatide läviväärtuste määramist. Läviväärtused on saasteainete kontsentratsioonile seatud piirväärtused, mille ületamise korral ei loeta põhjaveekogumi seisundit enam "heaks".

JÄÄTMED

Jõustusid jäätmete taaskasutamist- ja kõrvaldamistoimingute nimistu muudatused

Juuni lõpus jõustus jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistu muutmise määrus, millega lisatakse taaskasutustoimingusse uus alamtoiming (jäätmete taaskasutamine tagasitäitena) ning ilmastikutingimustega seotud energiatõhususe ja küttekraadipäeva väärtusega seotud meetodid (kaks viimast on vajalikud EL direktiivi 2015/1127 ülevõtmiseks).

Täpsemad muudatused on järgnevad:

• Taaskasutamistoimingute loetellu lisatakse uus alamtoiming kooditähisega R5t, millega tähistatakse jäätmete tagasitäiteks (jäätmete kasutamine maa-alade täitmise, taastamise või kaevandatud maa-ala korrastamise eesmärgil) kasutamist. Praktikas on muudatus vajalik ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise kontrolliks. Muudatus nõuab jäätmete taaskasutamise tagasitäitmise kajastamist keskkonnalubades. See aitab kaasa ka Keskkonnaagentuuri töökoormuse vähendamisele, sest võimaldab edaspidi ettevõtete esitatavaid andmeid jäätmete tagasitäitmiseks kasutamise kohta automaatselt koondada. Vastav muudatus jõustub 1. jaanuaril 2017. a;

• Kehtestatakse ilmastikutingimusi arvestav paranduskoefitsent, mida saab arvestada jäätmepõletustehaste energiatõhususe arvutamisel ning sätestatakse küttekraadipäeva väärtuse arvutamise meetod. Need muudatused on vajalikud selleks, et selgitada, kas jäätmepõletustehastes toimuv jäätmete põletamine on taaskasutamine (jäätmeid kasutatakse kütusena või energiaallikana) või kõrvaldamine. Paranduskoefitsendi arvutamisel tuleb arvutada välja küttekraadipäev, mille eesmärgiks on selgitada välja energia hulk, mis on vajalik hoonete kütmiseks aktsepteeritava tasemeni.

Määruse muudatused võimaldavad taaskasutamistoimingute andmete automaatset koondamist, kuna enam ei pea Keskkonnaagentuuri töötajad ettevõtete tegevusalade analüüsi põhjal käsitsi eristama jäätmete tagasitäitmiseks kasutamist muudest toimingutest. Samuti paraneb ülevaade jäätmete käitlemisest erinevate taaskasutamistoimingute läbi.

Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2011. a määruse nr 148 "Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud" muutmine

KIIRGUS

Uus kiirgusseadus lihtsustab väikese ohuga kiirgustegevuse kiirgusloa taotlemist

Riigikogu võttis juuni alguses vastu uue kiirgusseaduse, mille eesmärgiks on korrastada kehtivat õigust, lihtsustada kiirgusseadusest arusaamist ning kiirgustegevusloa taotlemist. Kavandatud muudatusi kajastasime juba meie 2016. a jaanuarikuu uudiskirjas .

Sisulisi muudatusi seadusesse vahepealsel ajal ei tehtud ja seetõttu on peamised muudatused järgnevad:

• Lisatud on võimalus anda väikse ohuga kiirgustegevuseks kiirgusluba tähtajatult;

• Edaspidi tuleb NORM (looduslikku radioaktiivset materjali sisaldavaid) jäätmeid või jääke kiirgustegevusloas sätestatud nõuete kohaselt ümber töödelda või hajutada (kiirgustegevuse käigus tekkinud radioaktiivseid aineid laiali juhtida, mis vähendab ainete koosmõjus tekkivat ohtu);

• Keskkonnaametil (KeA) on kohustus avarii- ja püsikiirituse olukorras hinnata, mõõta ning teostada kiirgusseiret ja dokumenteerida radioaktiivse aine levikut ja saadavat kiiritust. Tegemist on erimeetmetega, mille elluviimisel on KeAl õigus edaspidi siseneda ilma nõusolekuta isiku valdusesse ja teostada läbivaatlusi. Vastav tegevus on lubatud vaid juhtudel, kui tekkinud on põhjendatud kahtlus, et kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiirgust, kui on lubatud. Radioaktiivse saaste eemaldamist teostab uue seaduse kohaselt radioaktiivsete jäätmete käitleja, kelle nimetab ametisse majandus- ja kommunikatsiooniminsteerium.

Seadus jõustub 1. novembril 2016. aastal.

Kiirgusseadus

Uus kiirgusseadus toob muudatusi rakendusaktidesse

Keskkonnaministeerium avalikustas juunis-juulis neli kiirgusseaduse rakendusakti eelnõud, mille eesmärgiks on viia määrused kooskõlla uue, 1. novembrist kehtima hakkava seaduse terviktekstiga.

Muudetavateks rakendusaktideks on:

• sekkumis- ja tegutsemistasemete määrus, milles alandatakse sekkumises osaleva vabatahtliku hädaolukorrakiirituse efektiivdoosi piirmäära (aastane doosi piirmäär on edaspidi 20 millisiivertit). Selle tulemusel koheldakse hädaolukorras vabatahtlikult sekkujaid võrdselt kiirgustöötajatega ning väheneb kiirgusega seotud terviseriskide tekkimise oht;

• radionukletiidide väljaarvamistasemete tuletamise aluste määrus, mis määrab kindlaks selle, millistel juhtudel ei ole väikese ohuga kiirgustegevuse jaoks vaja kiirgusluba taotleda. Sätete kohaselt on ka edaspidi tegevus lubatud ilma loata juhul, kui ühegi mõjutatud inimese efektiivdoos ei ületa 30 mikrosiivertit. Efektiivdoos on kogu inimkeha suhtes lubatava kiiritusedoosi suurus;

• kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi määrus, milles alandatakse kiirgustöötajate aastast efektiivdoosi (praegu kuni 50 millisiiverit, edaspidi 20 millisiivertit aastas) ja silmaläätse ekvivalentdoosi aastaseid piirmäärasid (edaspidi 50 millisiivertit aastas), et vähendada kiirgusega seotud kutsehaigustesse haigestumise riski;

• välistöötajate (Eestis töötavate teistest riikidest pärinevate kiirgustöötajate või Eestist pärit ja teistes riikides töötavate kiirgustöötajate) doosikaartide määrus. Määruses tehti vaid redaktsioonilisi muudatusi, sisulisi uuendusi ei tehtud.

Määrused peaksid jõustuma koos kiirgusseadusega 1. novembril.

Määruse "Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta" eelnõu materjalid

Määruse " Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad" eelnõu materjalid

Määruse "Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning hädaolukorrakiirituse piirmäär kiirgushädaolukorras" eelnõu materjalid

Määruse "Välistöötaja doosikaardile kantavad andmed ja doosikaardi vormistamise kord ning välistöötaja doosikaardi vorm" eelnõu materjalid

KALANDUS

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määrus nr 65 "Kalapüügieeskiri"

Riigi Teatajas avaldati uue kalapüügieeskirja terviktekst. Enamjaolt on tegemist täpsustavate muudatustega, olulisemaid muudatusi kajastasime lähemalt eelmise kuu uudiskirjas .

JAHINDUS

Muudatused jahieeskirjas piiravad linnujahti

Keskkonnaminister võttis juuli keskpaigas vastu jahieeskirja muudatused, millega piiratakse varasemaga võrreldes linnujahi võimalusi. Muudatuste kohaselt on edaspidi võrreldes varasemaga keelatud haha ja auli peibutus-, varitsus- või hiilimisjaht ning jaht jahikoeraga. Hallhane, rabahane, suur-laukhane, kanada lagle ja valgepõsk-lagle jaht on edaspidi lubatud ettenähtud meetoditega alles alates 20. septembrist varasema 10. septembri asemel. Keelatud on ka hallhaigrute jaht kahjustuste vältimise eesmärgil ning rongajaht selle linnuliigi tekitatud kahjustuste piirkonnas.

Muudatuste ajendiks on osalt Eestile EL linnudirektiivist tuleneva kohustused ning Eesti Ornitoloogiaühingu tehtud ettepanekud.

Muudatused jõustusid 18. juulil.

Muudatuste tekst Riigi Teatajas

Allikas: SA Keskkonnaõiguse Keskuse uudiskiri