"Eestis kehtivad sigade Aafrika katku tõttu väga karmid bioohutusnõuded seakasvatustele. Nende rakendamine on kulukas ja väikefarmile võivad need hakata aja jooksul üle jõu käima," ütles Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. "Seepärast anname toetuse abil kuni 50 loomaga seakasvatustele võimaluse soovi korral seakasvatussektorist väljumiseks."

Raul Rosenbergi sõnul on Eestis kuni 50 seaga kasvatusi 126 ja nendes peetakse kokku ligi 1000 siga. "Rõhutan, et see meede on vabatahtlik ja tegemist on seakasvatajatele pakutava võimalusega," lisas Rosenberg.

Seakasvatajatele kompenseeritakse seakasvatuse lõpetamist määraga 1€/kg elussea kohta. Kokku on meetmeks arvestatud kuni 120 000 eurot ja seda rahastatakse Maaelu Edendamise Sihtasutuse omavahenditest.

2015. aastal toetati Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahendusel 121 väikese seakasvatuse omanikku, kes soovisid seoses seakatkuriskiga lõpetada tegevuse. Kokku esitasid 121 seakasvatajat MESile 133 taotlust 498 sea kompenseerimise kohta ning toetusi maksti välja enam kui 45 000 eurot.

Augustis 2015 said seakasvatajad taotleda Eesti maaelu arengukava 2014-2020 vahenditest toetust bioohutusnõuete paremaks täitmiseks või seakasvatusest teise valdkonda üleminekuks. Kokku oli võimalik taotleda 12,7 miljonit eurot, taotleti 6,2 miljonit eurot.

Taust

· Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Ravi puudub ja taudi edasise leviku tõkestamiseks tuleb sead hukata.

· Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

· Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Allikas: MES