Eestis on pärast kaevandamist maha jäetud turbaalasid ehk jääksoid ligikaudu 80, kogupindalaga 9800 ha. Tegemist on peamiselt pärandiga nõukogude ajast, mil ettevõtted lagunesid ning korrastamiskohustus jäi riigi kanda.

"Lisaks maastike visuaalsele rikkumisele, avaldavad jääksood keskkonnale otsest negatiivset mõju - mahajäetud turbakaevandusalad emiteerivad olulisel hulgal CO2 ja on äärmiselt tuleohtlikud. Jääksoode iseenesest taastaimestumine on väga aeglane, sest alad on eelnevalt kuivendatud ning veerežiimi muutumise tõttu on need sood ka killustunud teistest loodusaladest. Isegi 20-30 aastat pärast kaevandamise lõppu võib taimestik katta ainult mõne protsendi jääksoo pinnast, mistõttu on inimese sekkumine oluline," selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus.

Taastatavad alad valiti välja koostöös Tallinna Ülikooli teadlastega, kes koostasid aruande "Korrastatavate jääksoode valik", milles kirjeldati olemasolevat olukorda ning anti soovitused veerežiimi muutmiseks.

Looduses tehtavad tegevused on peamiselt paisudega veetasemete reguleerimine, vajadusel turbasammalde külvamine ning puurinde harvendamine või eemaldamine. Enamus taastatavaid alasid asub looduskaitsealadel ja riigimaal, mistõttu projekti tegevused eraomanikke oluliselt ei mõjuta. Lisaks eelneb veetasemete tõstmisele vastavate projektide koostamine ja avalikustamine ning vajadusel keskkonnamõju hindamine, mille raames on mõjutatud isikutel võimalik oma ettepanekuid teha.

Tööd viib läbi Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Tööd looduses on planeeritud aastateks 2017-2020 ning kuni 2023. aastani seiratakse aladel töö tulemuslikkust. Projekti eelarve on 5,8 miljonit eurot, millest riik eraldab 4,93 mln eurot Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendeid ning RMK panustab 15% suuruse omafinantseeringuga.

Täiendavat infot projekti kohta ja esialgse nimekirja aladest leiab siit.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 08.07.2016 pressiteade