"Määruse muutmine on seotud Pärnu lahe avaveemõrdade silmasuuruse mõõtmisega. Nagu ehk mäletate jõudsime koostöös kaluritega järeldusele, et kalurite majandushuvid on kaitstud ja teisalt Liivi lahe kalavaru hoitud, kui alandame seal piirkonnas lubatud silmasuurust 56 millimeetrini. Nüüd alandame ääremõrdade silmamõõtu ning tõstame kohavaru kaitseks koha alammõõtu. Kui avaveemõrdade silmasuurused kinnitasime juuni keskel jõustunud kalapüügieeskirjaga, siis nüüd viime ka ääremõrrad suveperioodiks, kui piirkonnas on massiliselt koha ja ka teiste liikide alamõõdulisi isendeid, samasse püügirežiimi," selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Pärnu lahes Kotinina ja Tahkunina joonest põhjapool on 10. maist 15. augustini keelatud kasutada ääremõrdu, mille silmasuurus on mõrrapäras alla 24 mm ja teistes osades alla 56 mm. Ääremõrdu kasutatakse peamiselt madalas vees ja koha kudealade lähistel tindi püügiks. Mai esimesel dekaadil on tavapäraselt tindi püük lõppenud, mistõttu tuleb pärast 10. maid ääremõrrad viia avaveemõrdadega samasse püügirežiimi, et kaitsta peamiselt ahvena ja koha noorjärke.

Muudatus on vajalik, et võimaldada kalapüügil mõrdade kasutamist, mille ehituses on kasutatud silmasuurusi, mis vastavat mõõtemetoodikat järgides jäävad keskmiselt mõne millimeetri ulatuses alla kehtestatud piirnormide.

Kuna Pärnu lahel kujunenud keerulise olukorra lahenduseks välja pakutud silmasuuruse vähendamine 60 mm-lt 56 mm-le suurendab survet niigi üle-ekspluateeritud koha varule, siis lepiti kokku, et vastukaaluks suurendatakse koha alammõõtu.

Alammõõdu suurendamine viiakse ellu järk-järgult - alates 2016. aasta suvest 45 cm ja 2017. aastal pärast jääminekut 46 cm ning jääalusel püügil talvedel 2016/17 ja 2017/18 44 cm. Alates jääminekust 2018. aasta kevadest jääks koha alammõõduks kõikide püügivahenditega ja aastaringselt 46 cm. Nimetatud mõõt kehtib merel ja sinna suubuvates jõgedes nii kutselisel kui harrastuslikul püügil.

Koha alammõõdu tõstmise vajaduse kohta esitasid teadlased ettekanded juba 2015. ja 2016. aasta kevadistel kalurite koosolekutel. Alammõõdu tõstmine on vajalik kogu Eesti rannikumere kohavaru kaitseks, kuna osa potentsiaalsest kudekarjast püütakse välja enne, kui nad jõuavad esimest korda kudeda.

Teadlaste hinnangul on Pärnu kohavaru juba aastaid kehvas seisus. Saagid on pärast 1990. aastatel toimunud varude kokku kukkumist küll vähehaaval kasvama hakanud, kuid möödunud 15-20 aasta jooksul ei ole suudetud olukorda oluliselt parandada ning optimaalsete saakideni jõuda. Aastatel 2012-2015 oli keskmine kohasaak Pärnu lahest ligi 122 tonni aastas, kuid teadlaste arvutuste kohaselt toodaks Pärnu laht heaperemeheliku majandamise juures püügiks vähemalt 340 tonni koha aastas, headel aastatel rohkemgi. Ka teistes Eesti rannikumere piirkondades on teadlased soovitanud koha varu kaitseks vajalike meetmete rakendamise vajalikkust.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 04.07.2016 pressiteade