Eesti Looduse juuni-juulinumber on tavapärasest 16 lehekülge paksem
Äsja ilmunud Eesti Looduse suvenumber annab pikema ülevaate linnalindudest: saame teada, miks osa linnuliike on väga edukalt kohanenud eluga inimese naabruses, mida nad inimese lähedusest otsivad ja kas neist oleks võimalik soovi korra vabaneda. Marko Mägi tõdeb artiklis, et ega lindudeta läbi ei saa ning lihtsam on inimesel nendega kohaneda, kui üritada linnalindudega lõputult võidelda.
Ajaloonurgakeses meenutab Mait Talts sõna „rakk“ tulekut eesti keelde: allikad näitavad, et bioloogiaterminina kasutas seda sõna esimest korda Carl Robert Jakobson 1869. aastal. Pikemas artiklis vaatavad geograafid-geoloogid aga tulevikku: kas kliima soojenemine toob meile kaasa uputused või tõuseb maa meretõusust kiiremini?
Eesti orhideekaitse klubi on valinud tänavuse aasta orhideeks tumepunase neiuvaiba. Teda tutvustavast artiklist selgub selle silmapaistva taime küllaltki hea olukord Eestis: leiukohti on teada sadu, sealhulgas väga isendirohkeid.
Ede Oja ja Inga Jüriado alustavad artiklisarja, mis tutvustab Eesti poollooduslikes kooslustes levinud samblikke. Esimeses kirjutises on vaatluse all puisniidusamblikud, kelle liigirikkust kujundab eelkõige vanade puude, rändrahnude ja kiviaedade olemasolu. Kalauurijad otsivad põhjalikus artiklis aga põhjusi, miks kohakalade mõõdud on vähenenud.
Intervjuus keskkonnaminister Marko Pomerantsiga on muu hulgas kõne all Eesti maavarade uurimine. Kas fosforiidiuuringud annavad vältimatult tõuke kaevandamiseks või võime uuringuid siiski lubada? Geoloogid on aegade jooksul silma paistnud ka looduskaitsjatena: Kumari preemia saanute seas on neid vähemalt viis.
„Matkaraja“ rubriik viib lugeja seekord Nõva kanti liivarandadele ja liivastesse metsadesse. Tutvustame ELFi loodustalguid, Uku koopaid ja Pähni metsaruuporeid, kuid ka Melbourne’i kuninglikku botaanikaaeda. Sensatsioonilise uudise avaldab Jaan Laas: Portus Novuse, muinasaegse sadamakoha asupaik on lõpuks teada, see on Lääne-Saaremaal Lõmala praeguse sadama lähedal.
Kööginurgas anname nõu, kuidas kasutada musta leedri õisikuid. Fototööjuhend käsitleb kahepaiksete ja roomajate pildistamist. Karl Adami näitab oma fotoloos käbliku elukombeid. Tiit Kändler otsib elu olemust Maalt ja Heiko Kruusi postripildil näeme pesamaterjali varuvaid räästapääsukesi.
Eesti Loodus
Eesti Metsa kaaneloom: metskits, kes pole metsaelanik
Eesti Metsa juuninumbri esikaas on seekord eriti armas: palun, saage tuttavaks, tema on Elli! Aga Elli portree ei ole fotograafi tundidepikkuse passimise tulemus, sest tema polegi metsaelanik, vaid hoopis üks Elistvere loomapargi asukatest. Ühtlasi on ta ajakirja ühe artikli tegelasi, nimelt on Elli väga tõenäoliselt tallest peale inimese juures üles kasvanud. Kas inimene peaks vigastatud või muidu väeti metslooma ellu sekkuma, ongi üks Eesti Metsa juuninumbri peateemasid. Ajakirjanik Agne Narusk kogus andmeid eri vaatenurkade kohta ning jagab lugejaga nii mõnegi Elistvere kasvandiku loomaparki sattumise lugu.
Viio Aitsam jätkab sarja „Eesti kui metsariik“ ülevaatega Valgamaa Tõlliste valla metsandussektorist. Sellegi, pigem põllumajanduspiirkonnaks peetud kandi majandus on põimunud metsandussektori tegevuse ja ettevõtetega.
Ain Alvela tutvus puidutöötlemisseadmeid tootva ettevõttega Hekotek. Eesti meeste valmistatud ja paigaldatud tööstusseadmeid leiab isegi Tansaaniast ja Uruguaist, kuid ettevõtte peamine turg on Venemaa. Ajakirjanik Vivika Veski käis metsaistutustalgutel ning sai sealt vastused nii mõnelegi metsamajandamist ja -uuendamist puudutavale küsimusele. Merle Rips külastas kolme väikest metsataimede kasvatajat, kes kõnelesid selle valdkonna rõõmudest ja muredest.
Teaduslugu pajatab hariliku männi kohanemisest, ajaloolugu nn joone alla jäänud linnametsadest, juttu tuleb ka Sangaste lossi ja pastoraadi võimsatest lehistest. Suvenumbris on kõne all ka kuulmise nõrgenemine ning põhjused, miks on lendorava käsi Eestis nii kehvasti käinud.
RMK puiduturustusosakonna juht Ulvar Kaubi räägib olukorrast hakkpuiduturul.
Kas tahab teada, kuidas orava toidulaua järgi saab järgmise aasta kuusekäbisaaki ennustada, peab lugema loodusemees Vahur Sepa kirjutist.
Eesti Mets
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
Triin Nõu oma töölaua taga Eesti Looduse toimetuses
Loodusajakiri Kukus: räägime Eesti Looduse suvenumbrist
Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tutvustab Eesti Looduse juuni-juulinumbri kirjutisi Loodusajakirja tegevtoimetaja Triin Nõu. Pikemalt tuleb juttu Nõu enda kirjutatud lugudest, millest üks tutvustab Eestimaa looduse fondi talgutöid ja teine annab õpetusi siirupi valmistamiseks musta leedri õisikutest. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado.
Kahes järgmises saates tuleb juttu Eesti Metsa suvenumbrist; need saated teeb Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron.
„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata aadressil podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri.
Mullusel fotovõistlusel tõi Geteli Hannile peaauhinna taimefotode eest noorte arvestuses see ülesvõte
Eesti Looduse fotovõistlus
Eesti Looduse fotovõistlus toimub tänavu juba seitsmeteistkümnendat korda. Tavapäraselt saab pilte üles laadida 1. septembrist kuni 1. oktoobri südaööni, kuid paremaid kaadreid tasub juba praegu looduses püüdmas käia. Noorte kategoorias edukalt osalenud piltnikke ootab Photopointi fotokursus: võitjad saavad võtta osa veebiõpikeskkonna kursustest „Makrofotograafia“ ja „Loodus- ja perefotograafia põhitõed“. Kutsume kaasa lööma, sh noori!
EESTI SÕNUMEID
Foto: www.envir.ee
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud visioonidokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, millega lepitakse esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises sihis ja selle saavutamise viisides. Et eelnõuga saaks tutvuda ja selle kohta arvamust avaldada, on see saadetud ministeeriumidele ja huvirühmadele.
Selles dokumendis kirjeldatud poliitikasuunised aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja leevendada kliimamuutusi aastani 2050 energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas. Tegemist on raamdokumendiga, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade järgi, mida uuendatakse. Sõnaselgelt kirja pandud poliitikasihid motiveerivad samu taotlusi järgima ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt.
Aastaks 2050 on siht vähendada Eestis kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et see eesmärk on saavutatav ja toob endaga kaasa tõenäoliselt positiivse mõju majandusele ja energiajulgeolekule. Sel juhul on Eesti koguheide aastal 2050 ligi 8 miljonit tonni CO2-ekvivalenti. Juhul, kui jätkub praegune suundumus ning riiklikult ei võeta heidet vähendavaid meetmeid, kahaneb koguheide nüüdselt 21 miljonilt tonnilt aastaks 2050 vaid 65 protsenti ja on 14 miljonit tonni CO2-ekvivalenti.
Üks võtmekohti energeetika kõrval on kindlasti vajadus vähendada Eesti transpordisektori keskkonnamõju: Eestis ostetud uute autode park on üks Euroopa Liidu saastavamaid, sest võimas auto vajab rohkem kütust.
Vt dokumenti „Kliimapoliitika põhialused aastani eelnõu 2050“ võrgupaigast www.envir.ee/sites/default/files/kliimapoliitika_pohialused_aastani_
2050.pdf.
Keskkonnaministeerium/Uudistaja
Tartu ülikooli tehnoloogiainstituut
Uus tippkeskus seob bioloogia ja inseneriteaduse
Tartu ülikoolis avatud molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus pidas 10. juunil TÜ tehnoloogiainstituudis avaseminari: sõna võtsid tippkeskuse uurimisrühmade esindajad, kelle ettekannete järgi sai põhjaliku ülevaate tippkeskuse uurimistööst.
Viimastel aastatel on inseneriteadus tunginud jõuliselt bioloogiasse, võimaldades luua täiesti uudsete omadustega süsteeme. Selliste tehnoloogiate abil toodetakse mitmesuguseid maitseaineid, kütuseid ja ravimeid. Just selle valdkonnaga tegeleb TÜ professori Tanel Tensoni juhitav molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus.
Professor Tensoni sõnul kombineeritakse biotehnoloogiaid tõhusalt ka keemiaga: „Näiteks võib bioloogiliselt toodetud eellasmolekulist teha ravimi keemilise modifitseerimise läbi. Samuti on võimalik sünteesida elusrakke spetsiifiliselt mõjutavaid kemikaale.“
Plaanis on luua uudseid lahendusi jätkusuutliku biomajanduse tarbeks ja rakulisi biosensoreid ning töötada välja uusi bioaktiivseid ühendeid. Väikese ettekujutuse tippkeskuse töödest annab ka peetud seminari kava: Mart Loog, „Mis on sünteetiline bioloogia ja mis meile sellest kasu on?“; Andres Merits, „Sääsega viiruse vastu“; Tanel Tenson, „Antibiootikumid ühendamas põnevat kasulikuga“ ja Mati Karelson, „Ravimid ja muud bioaktiivsed kemikaalid – kas saame neid arvutis projekteerida?“.
Molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskuse tööd rahastab EL regionaalarengu fond.
Tartu ülikool / Uudistaja
Keskkonnainspektsiooni kinnitusel tekib Eestis aastas ligikaudu 10 000 tonni vanarehve (foto: www.envir.ee)
Vanarehvide probleem tuleb lahendada
Et vanarehvide probleem lahendada, on keskkonnaministeerium välja töötanud ettepanekud jäätmeseaduse muutmise kohta, nõnda suureneks kontroll müügile lastud rehvikoguste üle ning paraneks järelevalvevõimekus.
„Üldistades on probleem järelevalves ja süsteemi läbipaistmatuses ning tundub, et selles osas on tarvis riigipoolset rangemat joont,“ kommenteeris keskkonnaminister Marko Pomerants ning lisas, et 30 000 tonnist vaheladustatud vanarehvidest on vaja lahti saada ning süsteem peab toimima nii, et edaspidi rehvihunnikuid ei tekiks.
Kolme olulisema muudatusettepaneku järgi tuleks rehvitootjatel turule lastud rehvikoguse üle teha audiitorkontroll, probleemtooteregistri (PROTO) volitatud töötleja õigused antakse keskkonnaametile ning täpsustatakse rehvide edasimüüjatele kohalduvaid nõudeid.
Üks põhjus, miks vanarehvid kipuvad hunnikutesse kuhjuma, on see, et rehvitootjad esitavad PROTOsse ebatäpseid andmeid. Kuna PROTOs registreerimata rehvide eest ei ole vanarehvide taaskasutustasu makstud, ei ole võimalik neid ka käidelda. Seepärast oleks vaja rakendada audiitorkontrolli nõuet ka rehvide tootjate suhtes – nagu seda tehakse pakendiettevõtete puhul. Nõue rakenduks ettevõtetele, kes toovad Eestisse üle 50 tonni rehve aastas. Selliseid tootjaid on Eestis teada 33 ning nende turule toodavate rehvide kogus hõlmab üle 95% kõigist turule lastud rehvidest.
Tõhusama järelevalve huvides on vaja laiendada järelevalve õigust omavate isikute ringi. Seetõttu antakse PROTO volitatud töötleja õigused keskkonnaagentuurilt üle keskkonnaametile. Nii saaks keskkonnaamet nagu keskkonnainspektsioongi teha teatud järelevalvetoiminguid, määrata sunniraha ning teha ettekirjutusi, näiteks juhul, kui tootja on jätnud andmed PROTOsse esitamata.
Kolmas muudatus aitab tagada, et Eestis müüdaks ainult selliseid rehve, mille eest on makstud taaskasutustasu. Selleks peab turustaja veenduma, et rehvid, mida ta müüb, on PROTOs registreeritud, või siis tuleb tal seda ise teha ning maksta ka vanarehvide taaskasutuseks vajaminev tasu. See annab ka tarbijale võimaluse veenduda, et rehvid on turule lastud seaduslikult. Selleks tuleb ostu-müügidokumentidele märkida rehvide algse turuletooja (ehk tootja) nimi ning PROTO registreeringunumber.
Peale nende seaduse muutmise ettepanekute tehakse tootjale kohustuslikuks liituda tootjavastutusorganisatsiooniga ning täpsustatud on organisatsioonile kohalduvaid nõudeid. Vanarehvid on üks keskkonnainspektsiooni selle aasta järelevalve prioriteete.
Rehvidele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt on rehvide tootjad või importijad kohustatud tagama, et neist toodetest tekkinud jäätmed kokku korjataks ja nõuetekohaselt käideldaks.
Keskkonnaministeerium/Uudistaja
Naerukajakas sinikael-partide seltsis
Maaülikooli teadlased: naerukajakas on meie väikejärvedel tähtis liik
Äsja ilmus teadusajakirjas Baltic Forestry Eesti maaülikooli (EMÜ) teadlaste koostatud artikkel „Black-headed Gull (Larus ridibundus L.) as a Keystone Species in the Lake Bird Community in Primary Forest-Mire-Lake Ecosystem“, kus on vaatluse all Endla järve haudelinnustiku pikaajaline dünaamika. Uuringu järgi on naerukajakal tähtis roll väikejärvede haudelinnustiku mitmekesisuse tagajana.
EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi juhtteaduri Aivar Leito kinnitusel on viimase ligi 30 aasta jooksul Endla järve linnustikus toimunud suured muutused: teisenenud on linnustiku liigiline koosseis ja eri liikide arvukus, kusjuures olulist rolli on mänginud see, kas seal pesitseb naerukajakaid ja kui palju neid on. 1980. aastate lõpust kuni 1990. aastate lõpuni pesitses järvel hiigelsuur naerukajakate koloonia (6000–8000 paari), mis aga kadus ja pole siiani taastunud. Aga pesitsevatele partidele ja laukudele on naerukajakas nn tugiliik, kelle koloonia kaitse all saavad nad palju arvukamalt ja edukamalt pesitseda kui omal käel. Naerukajakakoloonia kõrgperioodil pesitses järvel stabiilselt ligikaudu 30 linnuliiki, kelle koguhulk oli 6400 kuni 8200 paari, kuid pärast kajakakoloonia kadumist pesitsevate liikide arv vähenes ning hakkas aastati suurtes piirides (17–29 liiki) varieeruma, sama kehtib ka haudelindude koguarvu muutuste kohta. „Kahjuks ei selgunud uurimistöös, mis põhjustel naerukajakakoloonia ära kadus, otseseid Endla järve linnukooslusest või järve enda muutustest tulenevaid põhjusi ei suutnud me tuvastada,“ tõdes Leito. „Üldistavalt võib aga öelda, et koos naerukajaka koloonia kadumisega teiseneb ja vaesub väikejärve haudelinnustik kiiresti.“
Uurimistöö aluseks on aastatel 1987–2012 tehtud pesitsevate lindude loendused, mida Aivar Leito tegi igal aastal kogu järve ulatuses kaardistamismeetodil. Uuring on alguse saanud juba Endla looduskaitseala loomisele (1984. aastal) eelnenud linnustiku inventeerimisest, mis hiljem on püsiseirena jätkunud. Ühtlasi oli Endla järve haudelinnustiku pikaajaline uuring üks teaduslikke lähtealuseid ja eeskujusid, mille põhjal töötada välja Eesti väikejärvede haudelinnustiku riikliku seire metoodika ja hiljem seiret rakendada.
Vt http://www.balticforestry.mi.lt/bf/index.php?option=com_content&view=article&catid=14&id=433.
Eesti maaülikool / Uudistaja
Keskkonnaminister Marko Pomerants võtab maha valta Neeruti linnamäe juures (foto: Rasmus Jurkatam / RMK)
Inimese ja looduse vahelt eemaldatakse tõkkepuud
RMK eemaldab kaitse- ja puhkealadelt üle Eesti seitseteist autodega liikumist keelavat tõkkepuud. Nende asemele paigutatakse kehtivaid liikumispiiranguid selgitavad sildid.
Esimesena eemaldati keskkonnaminister Marko Pomerantsi osavõtul tõkkepuu 16. juunil Neeruti linnamäe juures Lääne-Virumaal. Pomerantsi sõnul aitab see samm lähendada inimest ja loodust ning haakub hästi tänavuse looduskaitsekuu sõnumiga, mis ärgitas arutlema, kas Eesti loodus on meile oma või võõras. „Muidugi oma, ja omale kallist ei kaitse mitte tõkkepuu, vaid inimene ise,“ sõnas minister.
Aastakümnete jooksul on loodusesse paigaldatud kümneid liikumist keelavaid tõkkepuid: enne seda, kui RMK otsustab ülejäänud valtapuud eemaldada, jälgitakse uute märkide vastuvõttu aasta jooksul. Tänavu eemaldatakse tõkkepuud külastusobjektide juurest Kolga, Muraka ja Piusa koobastiku looduskaitsealalt, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula rahvuspargist, Nõva, Neeruti ja Smolnitsa maastikukaitsealalt ning Pärnumaa, Räpina-Värska ja Tallinna ümbruse puhkealalt.
Neeruti linnamägi, mille juurest eemaldati esimene valdas, on koht, mida lähiaastail põhjalikult uuendatakse. Ühtlasi läheb Neeruti linnamäe juurest mööda rajatav RMK pika matkatee kolmas haru, mis lookleb Lääne-Eestist Ida-Virumaale ja peaks valmima vabariigi juubeliaastaks. Rekonstrueerimistööd Neeruti linnamäel algavad praeguste plaanide järgi järgmise aasta kevadel ja selle käigus uuendab RMK sealseid sildasid, treppe ja Sadulamäele viiva rajalõigu, laiendab parkimistaskuid, vahetab välja käimlad ja infoviidad ning rajab uue varjualuse.
RMK/Uudistaja
Martin Leepere(paremal) ja Rasmus Vendel on medalid kaela saanud. Noormeestega koos on fotol juhendaja Ülle Soom (foto: Annika Soom)
Eesti noored keskkonnauurijad võitsid Hollandis pronksmedali
Aste põhikooli 8. klassi õpilased Martin Leepere ja Rasmus Vendel võitsid Hollandis peetud 7. rahvusvahelisel keskkonnauurimistööde võistlusel (INESPO) pronksmedali.
Kokku osales 30. maist 3. juunini Amsterdamis toimunud olümpiaadil 104 keskkonnauurimistööd 49 riigist. Aste põhikooli õpilased Rasmus Vendel ja Martin Leepere uurisid prügilat asustavaid selgrootuid. Uuringu põhjal vormistatud töö „Metaanilagukattega Kudjape prügilat asustavate mullaselgrootute loomade liigiline mitmekesisus ja arvukus“ valiti Eestit esindama üleriigilise keskkonnauurimistööde võistluse tulemuste põhjal. Pronksmedali vääriliseks tunnistatud tööd on juhendanud õpetajad Ülle Soom ja Maie Meius.
Alates 2009. aastast toimuvat üle-eestilist konkurssi korraldab Tartu keskkonnahariduskeskus koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.
Tartu keskkonnahariduskeskus / Uudistaja
Tartu ülikooli vanim hoone on vana anatoomikum Toomemäel
Tartu ülikool on Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis viiendal kohal
Maailma ühe mõjukama ülikoole reastava ettevõtte Quacquarelli Symonds (QS) värskes Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis on Tartu ülikool kõrgel viiendal positsioonil, Eesti ülikoolidest kõrgeimal kohal.
QS on Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni parimaid ülikoole reastanud kolmandat aastat. TÜ on edetabeli eesotsas olnud kõigil kolmel aastal, seni kõrgeim positsioon, neljas koht, saavutati 2015. aastal. Edetabelis on esimesel kohal Lomonossovi Moskva riiklik ülikool, teisel Novosibirski ülikool, kolmandal Peterburi riiklik ülikooli ning TÜ ees seisab Karli ülikool Prahast. Tallinna tehnikaülikool on 30., Tallinna ülikool 87. kohal; edetabelis on ka seitse Leedu ja kolm Läti ülikooli.
Paremusjärjestuse koostamisel arvestab QS akadeemiliste juhtfiguuride ja tööandjate arvamusküsitlust, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarvu, teaduspublikatsioonide arvu ja mõjukust, ülikooli nähtavust veebis, doktorikraadiga töötajate ning välisõppejõudude ja -õppurite osakaalu.
TÜ paistab pingereas silma akadeemilise mainega (skoor 98/100-st), publikatsioonide tsiteeritavusega (96,9/100), ühe akadeemilise töötaja kohta avaldatud teadustööde hulgaga (96,2/100) ja veebinähtavusega (93,8/100).
Vt lähemalt www.topuniversities.com/university-rankings/eeca-rankings/2016#sorting=rank+region=+country=+faculty=+stars=
false+search=. TÜ positsiooni ja tugevuste kohta vt www.topuniversities.com/universities/university-tartu#322586.
Tartu ülikool on ainsa Baltimaade ülikoolina 200 Euroopa parima ülikooli hulgas, positsioonil 181–190 (Times Higher Education, THE, 2016). THE 400 maailma parima ülikooli pingereas paigutus Tartu ülikool 2015. aastal positsioonile 351–400. Edetabeli „QS World University Rankings“ värskeimas väljaandes (2015) oli TÜ 400. kohal.
Tartu ülikool / Uudistaja
Allikas: pood.post.ee
Uus postmargiplokk: Eesti põlevkivikaevandamine 100
Põlevkivi tööstuslikku kaevandamist alustati Eesti alal 15. juunil 1916. Kaks aastat hiljem võttis Eesti vabariik põlevkivi kaevandamise oma juhtida ja hallata. Nii on põlevkivi kaevandamine olnud riikliku tähtsusega küsimus juba terve sajandi.
Täpselt põlevkivikaevandamise sajandal aastapäeval, 15. juunil, andis Eesti Post välja margiploki nimiväärtusega 2,95 eurot. Indrek Ilvese kujundatud postimaksevahendi tiraaž on 20 000, trükkija on rahvusvaheline postmargitrüki kompanii Cartor Security Printing, mille peakorter asub Prantsusmaal.
pood.post.ee/Uudistaja
Värska lasteaia lapsed kuulavad, mida räägib lindudest EOÜ hariduse ja teavituse projektijuht Riho Kinks (foto: Eve Kapten)
Ornitoloogiaühing võttis kokku lasteaedade projekti
Mullu novembrist tänavuse maini käisid Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) juhendajad mööda lasteaedu ning tutvustasid lastele talviseid ja suviseid aialinde ning võimalusi, kuidas neid aidata.
Talvel vaadeldi toidumaja juures tegutsevaid linde, kevadel valmistati pesakaste ja uuriti lasteaia ümbruse linnuelu. Üheksas maakonnas osales kokku 39 lasteaeda 57 rühmaga. Õppeprogrammidest sai osa vähemalt 1089 last ja 148 õpetajat ja teisi täiskasvanuid. Ettevõtmist toetas KIK, pesakastimaterjaliga abistas Nordic Houses.
EOÜ/Uudistaja
TASUB OSALEDA
Kaader külastusmängu tutvustusvideost
Tartu- ja Jõgevamaa loodus-ja teaduskeskustes käib suvi läbi külastusmäng
Eelmise nädala esmaspäeval anti Tartu loodusmajas avalöök kogu suve kestvale H2O külastusmängule, kuhu on kaasatud tosin Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskust. Mäng kestab 30. septembrini ning mängu lõpus loositakse välja üle 30 auhinna.
H2O külastusmäng pakub meelelahutuslikku ja harivat koosolemist. Mängu teema – vesi – on valitud merekultuuri aastale mõeldes. „Kas Kuul on meresid? Kes on vesineitsik? Miks kopral vesi kõrva ei lähe? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiad vastused mängides,“ kinnitab külastusmängu patroon Mart Noorma. „On ju tore, kui lõbusalt veedetud aeg toob ka uusi teadmisi. Igast keskusest nopib külastaja uue infokillu vee kohta, saades lõpuks tervikpildi veeringest“.
Külastusmängus osalevad Tartu loodusmaja, jääajakeskus, Vapramäe loodusmaja, Tartu tähetorn, RMK Elistvere loomapark, järvemuuseum, Alatskivi looduskeskus, Ahhaa teaduskeskus, TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, Luua metsanduskooli puukool-arboreetum ning püsinäitus „Peipsi järve elu tuba“.
Kokku 2000 euro väärtuses auhindu on välja pannud Sajutu seikluspark Valmieras, Tartu Terminal, Kalevipoja koda, teater Vanemuine, Vudila mängumaa, A Le Coq, Lõunakeskus, mängus osalevad külastuskeskused ja paljud teised.
Lisainfo mängu kohta: www.jaaaeg.ee/kulastusmang ja Facebookis – H2O külastusmäng.
Vt mängu tutvustavat videoklippi https://www.youtube.com/watch?v=UnUyh61t-2Y&feature=share.
Foto: James D. Gathany / Wikimedia
„Sääskedega sõjas ja rahus“
on läinud reedel RMK Sagadi metsamuuseumis avatud näitus, mis käsitleb sääskede rahulikku elu looduses ja inimese sõda sääskede vastu. Sisuka tekstiosa kõrval on hulk tegevuslikke lahendusi. Mänguhimuline loodushuviline saab kokku panna magnetpusled sääse elutsüklist ning rollist vee ja maismaa toiduahelates ning seigelda täringumängus „Sääsetsirkus“.
Näitus on valminud tuntud bioloogi ja sääsesõbra Urmas Tartese eestvedamisel, temalt on pärit tekstid, enamik fotosid ning videomaterjal. Väljapaneku on vormistanud loovagentuur Pult. Näitust saab RMK Sagadi metsamuuseumis vaadata iga päev 10–18.
Allikas: loodusfestival.ee
Tartu loodusfestival,
mis algab 29. juunil, kutsub inimesi märkama loodust linnaruumis ja tutvuma liikidega, kes elavad linnas koos meiega. Sel aastal on tähelepanu all nahkhiired, pargilinnud, ööliblikad ja puud. Avapäeval 29. juunil on Tartu kesklinna pargis kavas interaktiivne linnalooduse uurimine ehk Mini-BioBlitz, loodusteemalised seiklus- ja nuputamismängud, meisterdamine, ponisõit, akrojooga, tutvustatakse linnaaedu ja linnaloomi. Festivali avamisel kell 15 kuulutatakse välja fotovõistluse „Metsik linn“ võitjad.
Esimene Tartu loodusfestival peeti eelmisel aastal. Üritus toimub tänu osalevate organisatsioonide ja asutuste vabatahtlikule algatusele.
Vt programmi http://loodusfestival.ee/.
Aasta linnu määramisvõistluse 5. vooru vastuseid
oodatakse 30. juuni südaööni. Algajate küsimused leiab võrgupaigast www.eoy.ee/rasvatihane/linnumaaramisvoistlus/viies-voor-algajad, edasijõudnute omad www.eoy.ee/rasvatihane/linnumaaramisvoistlus/viies-voor-edasijoudnud. 5. vooru osalejate vahel loositakse välja kaks Eesti loodusmuuseumi perepääset, kaks taskumäärajat „Suurte risupesade välimääraja“ ja kaks aasta linnu logoga riidekotti: http://www.eoy.ee/rasvatihane/meened/meened.
Meenutus eelmise aasta EOÜ suvepäevadest Alatskivil
Eesti ornitoloogiaühingu suvepäevad
on sel aastal 2.–3. juulil Lahemaal Kolgal. See on linnuhuviliste suurim kokkusaamine Eestis, tänavune on juba 20. Suvepäevadel võivad osaleda kõik huvilised, ei pea olema ühingu liige. Kavas on ettekanded Lahemaa ja Soome lahe lindudest ning kohalikust elust, suur pesakastipäev, määramisvõistlus, linnu- ja kultuuriretked, luule- ja laululahing, lõke, muusika, üllatused jm. Eraldi tegevused on lastele ja noortele. Programmi, registreerimisvormi, osalustasud jm olulise info leiad EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Registreeruda tuleb hiljemalt 27. juunil.
Olustvere mõisapark
39. looduseuurijate päev on
2.–3. juulil Viljandimaal Olustveres. Päevakavas on ettekanded ning õppekäikudel saab asjatundjate juhatusel tundma õppida eri liigirühmi. Transport Olustverre korraldatakse Tallinnast ja Tartust.
Osake postimuuseumi näitusest
ERMi postimuuseumi näitus „Tossutäkuga mööda Eestimaad“
on alates 30. maist avatud Narva muuseumis linnuse tornis. Postimuuseum koostas näituse mullu, kui Eesti raudtee sünnist möödus 145 aastat. Näitusel on välja pandud raudteeposti ajalugu (kirjad raudteeposti templitega), raudteeliini kaart aastast 1899, postkaardid jaamahoonetest, fotod raudteesildadest, soomusrongidest ja postivagunitest. Saab teada, mida tähendab „apelsiniraudtee“, või sedagi, et raudteed olid ka saartel. Filmilõigud aitavad ajas tagasi rännata. Näitus on Narvas lahti kuni 31. juulini.
Budapesti aednike „Kaks armuküllast liblikat“ üsna festivali alguses, 25. mail
Suvel tasub aega võtta ka selleks, et vaadata Tallinnas Tornide väljakul lillefestivali aedu. Tänavused aedade teemad on „Kired aias“ ja „Terrassiaed“. Aedu on kokku 31, neist neli on välisosalejate – ungarlaste, lätlaste, soomlaste ja sakslaste kompositsioonid.
Nurgake näituselt
Samas lähedal, Lai 29a, asub Eesti loodusmuuseum, kus saab endiselt vaadata näitust „Vaprad ja ilusad. Peaosades: samblik ja sammal“. Väljapanek tutvustab samblike ja sammalde erakordset vastupidavust ning tihti alahinnatud kasulikkust ökosüsteemile ja inimestele.
Alates juuni teisest poolest saab muuseumi siseõues tutvuda väljapanekuga „458 miljonit aastat Eesti põlevkivi. 100 aastat kaevandamist“, mis annab põgusa ülevaate põlevkivi tekkimisest, avastamisest, uurimisest, kaevandamisest ja töötlemisest.
Foto: Jürgen Kusmin
Pärandkultuuri rändnäitus
on saanud värskema näo ja seda saab kuni augusti keskpaigani vaadata Märjamaa valla raamatukogus. Viiest stendist ja komplektist raamatutest koosnev näitus avab pärandkultuuri olemuse, õpetab seda looduses märkama ja annab ideid väärindamiseks. Näituse koostaja Jürgen Kusmin (jurgen@velise.ee) ootab pakkumisi, kuhu võiks näituse Märjamaalt edasi viia.
MAAILMAST
Norra teadlased on näidanud, et lunnide ja teiste merelindude pesitsuskolooniad on valdavalt seal, kus asuvad nn kuumad punktid, kuhu hoovuste, tuulte ja rannikutopograafia eripärade tõttu kandub kalamaimude ja planktoni põhimass (foto: Per Harald Olsen, NTNU / AlphaGalileo)
Merelinnud pesitsevad seal, kus on alati toitu
Norra rannikul hiigelkolooniates pesitsevate merelindude päralt on väga pikk rannikuala. 90% kaljudel pesitsevast Norra kahest miljonist merelinnupaarist on oma pesad rajanud piirkonda, mis asub põhjapolaarjoonest põhja pool, kokku üle 1200 kilomeetri pikkusele rannakaljude ribale polaarjoonest kuni Venemaa piirini. Koht on äärmiselt soodne: järskude kaljude tõttu ei saa mistahes maismaakiskjad seal rünnata. Ent linnulaadad pole rannikule jaotunud sugugi ühtlaselt. Miks nii? Kuna linnud pesitsevad seal, kus on toitu.
See võib tunduda ehk niigi täiesti iseenesestmõistetav, kuid nüüd on teadlastel olemas mudel, kus need kõige sobivamad pesituskohad asuvad ja miks just seal. Norra teadus- ja tehnoloogiaülikooli NTNU ja Norra mereuuringute instituudi IMR ühisuuring sai alguse mõni aasta tagasi, kui IMRi teadlased demonstreerisid teistele mereuurijatele rannikuhoovuste ja nendest kantud kalamaimude liikumise mudelit. Kasutades aastakümnete jooksul kogutud andmeid tuule, vee temperatuuri ja soolsuse kohta, said okeanograafid välja arvutada rannikuhoovuste tugevuse ja suuna ning modelleerida hoovustega kaasa liikuva maimude ja planktonimassi hulka eri kohtades. Ehkki hoovused kannavad elusmassi piki
