Täna avaldas Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo kahe möödunud aasta tööd kokkuvõtva aastaraamatu. Kahe aasta jooksul on büroo edastanud prokuratuuri 55 kriminaalasja ning selle võrra on meie riigi poliitilist ja ettevõtluskeskkonda ausamaks muudetud.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul on üldsuse ja meedia reaktsioonid korruptsioonijuhtumite avalikuks tulemisel korruptsiooni halvustavad, aga igapäevases elus on näha, et tihti ei astuta reaalseid samme olukorra paremaks muutmiseks ning et korruptsiooni ei mõisteta siiski otsustavalt hukka. "Korruptsiooni välja juurimine ei saa olla ainult õiguskaitseasutuste töö vaid tõsised muudatused peavad alguse saama ennekõike ühiskonnas. Pahatihti lastakse korruptantidel ka pärast karistada saamist edasi tegutseda, politseile ei anta korruptsioonijuhtumitest teada ja see kõik tekitab uut korruptsiooni ega kiirenda olukorra parendamist. Korrumpeerunud inimesed on kellegi sõbrad, sugulased ja tuttavad ning nende omakasust ajendatud tegemiste hukkamõist peab alguse saama lähedastest inimestest," rääkis Ombler.
Samas rõhutab büroo juht, et erasektor ise peab olema aktiivne ausa ettevõtluse eestvedamisel. Aktiivse tegevuse üheks osaks on kelmuste ja korruptsiooniga seotud riskide maandamine ja sellesse negatiivselt suhtumine. Töötajate altkäemaksu andmise/võtmise juhtumitest politseile teadaandmine aitab kaasa suurema eesmärgi saavutamisele ega ole kuidagi seotud ettevõtte maine kahjustamisega. Ettevõtte juht saab olla aususele rajaneva maine kujundaja ja tema suhtumisest ning sammudest sõltub töötajate suhtumine ning ausameelsus.
"Korruptsioonikuritegude büroo poolt kõige enam tähelepanu pälvinud valdkonnaks on korruptsioon kohalikes omavalitsustes. Kohalikes omavalitsustes aset leidvad korruptsioonialased rikkumised on seotud toetuste väärkasutamise, avalike vahendite omastamise, ametialase võltsimise, enda või seotud isikute kohta tehtud otsuste ja tehingute või altkäemaksu võtmisega. Kahjuks ei ole see tendents viimase nelja aasta jooksul kahanenud, vaid vastupidi," rääkis Ombler.
Keskkriminaalpolitsei juhi Krista Aasa sõnul hindab kolmandik juhtidest korruptsiooni Eestis levinuks, samas näitavad uuringud endiselt, et iga viies ettevõte ei ole midagi ette võtnud pettuste ennetamiseks. "Samas ennetuse ja kuritegude varajase avastamise koormus on aga üha enam ettevõtete endi õlul," rääkis Aas.
Aas selgitab, et kuritegevuse vastases võitluses toob edu ennetamine ja kuritegude varajane avastamine koostoimes kuritegude uurimisega ning selles suunas liigub ka keskkriminaalpolitsei, seades raskuskeskme kõrgemate väärtushinnangute juurutamisele, et eelkõige juhtide eeskuju kaudu suhtumist korruptsiooni muuta. "Kuna meie jõuame tegeleda lõppkokkuvõttes siiski väheste juhtumitega, paneme rõhku kvaliteetsele teabele ja analüüsile, et jõuda kõige rohkem majandus- ja ausat ärikeskkonda kahjustava tegevuseni. Sellise lähenemise eesmärk on muuhulgas kriminaalmenetluste kaudu jõuda üldisemate probleemide tuvastamiseni ja seejärel koostöös asutuste ning ettevõtetega ennetustegevuse käigus leida meetmed, millega edaspidi riske maandada ja rikkumisi ära hoida," rääkis Aas.
Korruptsioonikuritegude büroo aastaraamat on elektroonilisel kujul kättesaadav politsei kodulehel korruptsiooni rubriigis: https://www.politsei.ee/et/nouanded/korruptsioon/
Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti, Keskkriminaalpolitsei 09.06.2016 pressiteade
