"Oht uuteks seakatku puhanguteks koduseafarmides on eeloleval suvel väga suur ja ainus võimalus nende vältimiseks bioohutusnõuete hoolas järgimine. Maaülikooli teadlaste abiga on meile praeguseks teada möödunud suve farmipuhangute tõenäolised põhjused. Seepärast oli väga oluline viia see info iga üksiku seapidajani veel enne eelolevat suve," ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Osalenute suur hulk annab Kalda sõnul tunnistust, et nii seakasvatajad kui jahimehed suhtuvad tõsiselt võimalikesse riskidesse ja oma vastutusse seakatku tõrjumisel. "Lisaks teavitustööle panustame seakatku ennetamiseks ka järelevalvesse. Oleme pidevas kontaktis seakasvatajatega üle Eesti, et aidata neil rakendatavaid bioohutusmeetmeid suve eel veelgi tõhustada," lisas Kalda.

Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimehe Urmas Lahe hinnangul aitasid infopäevad tõsta seakasvatajate teadlikkust, kuid kindlasti tuleb teavitustööga jätkata. "Maapiirkondades on veel jätkuvalt kodumajapidamisi, kus siga peetakse jõuluprae tarvis või lemmikloomana. Seakatku tingimustes pole selline tegevus mõistlik ja on ohuks teistele," ütles Urmas Laht. "Siin saavad palju ära teha nii seakasvatajad ise kui kõik Eesti inimesed, et see info jõuaks ka iga ühe sea pidajani. Igaüks, kes soovib siga pidada peab teadvustama oma vastutust ning kui kõiki nõudeid täita ei suudeta, tuleb seapidamisest loobuda."

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul aitasid infopäevad viia jahimeesteni arusaamise sellest, kui oluline on nende roll seakatku tõrjumisel. "Oleme teinud koostöös riigiga selgitustööd jahimeeste hulgas juba paar aastat nii infopäevadel, ajakirja Eesti Jahimees kui infomaterjalide vahendusel. Tänaseks mõistab iga jahimees, et haiguse tõrjumiseks loodusest on metssigade arvukuse vähendamine vältimatu ja jahimehed on võtnud endale ülesandeks siin riigile appi tulla," ütles Tõnis Korts.

Kokku kümme seakatku infopäeva seakasvatajatele ja jahimeestele toimusid Harjumaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Viljandimaal, Põlvamaal, Tartumaal ja Saaremaal. Infopäevade eesmärk oli anda jahimeestele juhiseid seakatku tõrjumiseks metsas ning selgitada seakasvatajatele 2015. aasta taudipuhangute analüüsi põhjal võimalikke riske katku jõudmiseks farmi ning võimalusi nende maandamiseks.

Infopäevade materjalid on leitavad seakatku veebilehel www.seakatk.ee või Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel www.ejs.ee/sak , samas on järelvaadatav ka jahimeeste infopäeva salvestus. Infopäeval osales kokku üle 500 seakasvataja ja jahimehe üle Eesti, veebis on jahimeeste infopäevast saanud osa üle 2000 jahimehe.

Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium viivad koostöös Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Maaülikooliga tänavu kevadel läbi teavitusprogrammi, millega parandatakse seakasvatajate, jahimeeste ja elanikkonna teadmisi seakatkust ja selle levikust, et vähendada sigade Aafrika katku farmidesse jõudmise riski. Toimunud on jahimeeste ja seakasvatajate infopäevad, valminud on õppevideod jahimeestele ning kavas on elanikkonnale suunatud teavitustegevused.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui jahimajandusele. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Allikas: Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eesti Jahimeeste Seltsi 06.06.2016 pressiteade