Teisipäeval, 7. juunil tutvustatakse Keskkonnaministeeriumis äsja valminud Eesti merestrateegia meetmekava, millega pannakse paika tegevused mere hea keskkonnaseisundi tagamiseks.

"Mitte kunagi varem pole Eesti mereala nii süsteemselt hinnatud ega selle kaitseks meetmeid planeeritud. Meie plaan mere kaitseks arvestab ka teiste Läänemere riikide tegevusi, sest ühe mere ääres elamine eeldab, et ühiseid probleeme lahendatakse ühiselt. Sarnaseid meetmeid rakendatakse seega kõikides Läänemere-äärsetes riikides," selgitas Keskkonnaministeeriumi mereosakonna juhataja Rene Reisner.

Meetmekava pakub lisaks juba kehtestatud arengukavadele ja rakenduskavadele välja 16 täiendavat meedet ning uuringuid, mis aitavad tulevikus välja pakkuda suunatud meetmed konkreetsete kavas välja toodud probleemide lahendamiseks. "Lähiaastate kõige käegakatsutavamaks ootuseks on merevee kvaliteedi paranemine. Selleks vähendavad kõik riigid lämmastiku ja fosfori sattumist merre, mille tulemusena peaks merevesi muutuma läbipaistvamaks," sõnas Reisner.

Läänemeri on ühine meri ligemale 85 miljonile inimesele, kes kõik kas otseselt või kaudselt mõjutavad Läänemere heaolu. Peamiste keskkonnaprobleemidena on kavas nimetatud merekeskkonna eutrofeerumist ja saastumist ohtlike ainetega, sealhulgas laevandusest tulenevat keskkonnareostuse riski. Nende riskitegurite ohjamiseks on välja pakutud meetmed, mis ohjaks inimtegevusest tingitud toitainete ja ohtlike ainete koormust maismaal ning tõstaks keskkonnareostuse kiiret avastamis- ning tõrjevõimekust

Kavas on tehtud ettepanek taotleda eutrofeerumise ja ohtlike ainete valdkonnas Eestile erandit, sest tulenevalt looduslikest tingimustest, mis on seotud Läänemere piiratud veevahetusega ülejäänud maailmamerega, ei ole võimalik Eestile aastaks 2020 sihiks seatud keskkonnaseisundit saavutada. Samuti ei ole suure tõenäosusega võimalik saavutada keskkonnalast sihti viigerhüljeste ajaloolise leviala taastamise osas, mis on tingitud peamiselt kliimamuutuste tagajärjel vähenenud jääkatte ulatusega.

Tänu siiani rakendatud meetmetele on suudetud tunduvalt vähendada teatud ohtlike ainete mõju, näiteks oluliselt on paranenud merikotkaste olukord, kasvamas on hallhülge arvukus jne. Samuti on vähenenud eutrofeerumist põhjustavate toitainete koormus Läänemerele.

Kava maksumus on hinnanguliselt 11,2 miljonit eurot aastatel 2016-2020, kava peaks kinnitatama selle aasta lõpus.

Meetmekava eelnõu avalik arutelu toimub 7. juunil Keskkonnaministeeriumi (Narva mnt 7a, Tallinn) I korruse saalis kell 14.

Mereala seisundist ja väljapakutud meetmetest on võimalik täpsemalt lugeda Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade