"Järgmisel aastal saavad toetust kõik omavalitsused, kuid alates 2018. aastast peab toetuse saamiseks olema täidetud neli tingimust: kohaliku omavalitsuse territooriumil peab töötama jäätmejaam või on elanikele tagatud jäätmejaama teenuse kasutamine teises omavalitsuses, peab toimuma korraldatud jäätmevedu, on olemas kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri ning on asutatud jäätmevaldajate register," märkis Pomerants ning lisas, et nende nelja tingimuse täitmist kontrollib Keskkonnaamet.

Toetus jaotatakse vastavalt kohalikus omavalitsuses registreeritud majapidamiste arvule. Toetus on sihtotstarbeline ehk seda saab kasutada ainult jäätmehoolduse arendamiseks.

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates aastast 2020 tuleb ringlusse võtta kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid, muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevad olmejäätmed, vähemalt 50% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas. Aastal 2014 võeti olmejäätmeid ringlusse 32%, kusjuures iga aastaga kasvab ringlussevõtt keskmiselt 1-1,5%. Selleks aga, et aastaks 2020 eesmärk saavutada, peaks see igal aastal tõusma 3,6-3,8%.

"Jäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt peab nüüd täiskäigul edenema, et aastaks 2020 jõuaksime olukorda, kus vähemalt pool kodumajapidamisest pärit liigiti kogutud jäätmetest võetaks uuesti ringlusse. See on ressursisäästu seisukohast igati mõistlik," selgitas Pomerants ja lisas, et tänu toetusele saab liigiti kogutud jäätmeid jäätmejaamades tasuta vastu võtta, mis omakorda vähendab ka prügistamast.

Jäätmete liigiti kogumise tegelik tase sõltub suuresti omavalitsuste tegevusest, seega tuleb jäätmehoolduse arendamiseks leida omavalitsustele lisaraha. Täiendav raha võimaldab omavalitsustel toetada jäätmejaamades liigiti kogutavate jäätmete tasuta vastuvõtmist ning avalike kogumismahutite (nt paberi-ja papijäätmete) võrgustiku ülalpidamist.

Kui olmejäätmete kogumissüsteem on elanike jaoks mugav, siis väheneb nii prügistamine kui ka muu illegaalne jäätmekäitlus, näiteks prügi põletamine kodustes tingimustes. Samuti võimaldab lisatoetus omavalitsustel rohkem teha nõustamistööd ja järelevalvet.

Fakte

• Eestis tekib aastas ligikaudu 22 miljonit tonni jäätmeid, olmejäätmed moodustavad sellest 3%, põlevkivitööstuse jäätmed 90%;

• Euroopa Liidus keskmisena moodustavad olmejäätmed kogu jäätmetekkest 7-10 %;

• Keskmiselt tekib Eestis inimese kohta (majapidamised ja muud allikad koos) umbes 400 kg olmejäätmeid;

• Tekkinud segaolmejäätmetest ladestatakse vaid 6%, ülejäänu taaskasutatakse. Taaskasutuse mõiste alla kuulub nii ettevalmistus korduskasutuseks, materjalina ringlussevõtt, aga ka energiakasutus ehk jäätmete põletamine ja segaolmejäätmetest tsemenditehastele nn jäätmekütuste tootmine;

• 2014. aastal võeti ringlusse 32% olmejäätmetest, 2020. aastaks peab ringlusse võtma 50% olmejäätmetest. Euroopa Liidu mitmes piirkonnas on liigiti kogumise tase juba 2013. aasta seisuga ligi 65-70% ja segaolmejäätmetena kogutakse vaid 30% kõigist tekkinud olmejäätmetest;

• Eestis on 2016. aasta veebruari seisuga 749 349 majapidamist (eramud, korterid, suvilad);

• Kokku on Eestis praegu eri funktsionaalsusega jäätmejaamu ligi 80;

• Jäätmejaama keskmine kulu on 20-40 000 eurot aastas (kogutud jäätmete edasine käitlemine on tasuline, lisaks jäätmejaama personaliga seotud kulud, tööajavälise valve, elektri- ja veetarbe jms kulud);

• Aastal 2014 laekus olmejäätmete ladestamise eest saastetasu omavalitsustele 243 000 eurot, kuid aastal 2015 ainult 63 000 eurot ning see väheneb veelgi, sest olmejäätmeid ei tohi enam ladestada, kuna taaskasutusvõimalused on Eestis olemas;

• 2007-2008 laekus omavalitsustele saastetasu tagasi üle kahe miljoni euro aastas.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade