Reedel, 18. augustil avas keskkonnaminister Villu Reiljan Tallinnas Suur-Sõjamäel Baltimaade kaasaegseima kütuselabori, mis on rajatud Keskkonnauuringute Keskuse juurde ja hakkab teostama Eestis kasutatavate kütuste kvaliteedi uuringuid.
Tegemist on riikliku laboriga, mis on solkkütusega võitlemisel esimene abiline riiklikku järelevalvet tegevatele inspektoritele – põhilised partnerid on Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnainspektsioon, Energiaturuinspektsioon ja Tarbijakaitseamet.
"Meie kõigi eesmärk on solkkütuse võimalikult kiire turult eemaldamine,et säästa keskkonda ja automootoreid," ütles keskkonnaminister Villu Reiljan. "Mida puhtamat kütust Eestis kasutatakse, seda puhtamaks muutub keskkond ja seda paremas korras on autojuhtide närvid."
Rahandusminister Aivar Sõerd toonitas uue labori tähtsust järelevalves. "Nii Eesti riigi kui ka Euroopa Liidu raha on läinud õigesse kohta, selline labor aitab inspektorite töö tulemuslikkusele kaasa," ütles Sõerd.
Uues laboris on võimalik analüüsida bensiine, diislikütuseid, raskeid ja kergeid kütteõlisid, põlevkivikütteõlisid, biokütuseid ja laevakütuseid. Määrata saab kõiki kütuse kvaliteeti iseloomustavaid näitajaid, sh oktaani- ja tsetaaniarvu. Nõuded Eestis kasutatavale vedelkütusele on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. juuni 2003. a määrusega nr 97 "Nõuded vedelkütusele".
2006. aastal on kavas kütuse seireproove võtta vähemalt 100 tanklast (kokku on Eestis selle aasta alguse seisuga 550 tanklat). Minimaalselt tuleb seireks võtta 300 bensiiniproovi ja 100 diislikütuseproovi aastas. Neile lisanduvad riikliku järelevalve käigus tehtavad proovid.
"Eesmärgiks on labori abiga saada täielik ülevaade kütuseturul toimuvast ja viia solkkütuse osa Eestis nullini," ütles Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas töötava Eesti Keskkonnauuringut Keskuse juhatuse esimees Margus Kört.
Kütuselabori ehitus, sisustus ja töötajate koolitus sai teoks tänu Eesti ja Saksa keskkonnaministeeriumide ühistööle ja Euroopa Liidu Phare programmile, kaasa aitasid ka Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kütuselabori seadmed maksid ca 43 miljonit Eesti krooni, sellest 28 miljoni ulatuses rahastas Euroopa Liidu PHARE programm ja 15 miljoniga toetas Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Vastvalminud labor on kindlasti ainus omataoline kogu Baltikumis, Saksa kolleegide hinnangul ei ole ka Põhjamaades nii kaasaegse sisutusega kütuselaborit.
Laboripersonali koolitamine ja kvaliteedisüsteemide juurutamine maksis 1 miljonit krooni, peamine rahastaja oli Euroopa Liidu Phare programm. Koolitajad nõustajad olid Saksamaalt, meie laboritöötajad said tutvuda Karlsruhe ning Speyeri kütuselaborite tööga. Kuna kütuseproove tohivad võtta vaid akrediteeritud proovivõtjad, said programmi raames täiendkoolituse ka järelevalveinspektorid.
Loomisel on ühtne riiklik kütuseseire andmebaas, mida hakkab haldama Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ja kus kajastuvad ka kütuselabori koondandmed.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 18.08.06 pressiteade
