"Nagu igal kevadel, on seakasvatajad ka tänavu suure surve all põrsaste müügiks nn jõulusigadeks. Praegusel juhul tuleks hoolega kaaluda kuhu ja kellele müüa ning eelnevalt peaks veenduma, et seapidaja on registreeritud," ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise büroo juhataja Ainike Nõmmisto. "Vastasel juhul suurendavad seakasvatajad ise asjatult riske oma farmi läheduses."

Euroopa Komisjoni poolt 2015. aasta lõpul seatud kriteeriumid seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutsoonide kehtestamise ja kaotamise kohta annavad võimaluse taotleda tsoneerimise leevendamist ühe aasta möödumisel viimasest taudipuhangust farmis.

VTA teostab pidevat järelevalvet kõigi registris olevate seafarmide üle, mis on peetavatest sigadest teavitanud. Sigade arv tuli PRIA-le teatada 15. maiks. Nõue peetavate sigadest teavitamiseks on samaväärne bioohutusnõuete täitmise kohustusega. PRIA loomade registril on 31. mail teada 202 seapidajat, kes peavad 1. mai seisuga 291 000 siga.

Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimehe Urmas Lahe sõnul tekitavad ettevõtjad registreerimata seakasvatajatele põrsaste müümisega väga suure täiendava riski kõigile neile seakasvatajatele, kes teevad kõik, et oma loomi taudi eest kaitsta. "Eeloleval suvel sõltub väga palju igast üksikust seakasvatajast, kas suudame seakatku farmidest eemal hoida. Aretusühistu liikmetel on kokkulepe, et põrsaid tänavu kevadel ei müüda. Iga farmer, kes põrsaid müüb, peab teadvustama riske, mis sellega kaasnevad ja olema veendunud, et neid loomi hakatakse pidama bioohutusnõuetele vastavates farmides," ütles Urmas Laht. "Elussigadega kauplemine saab toimuda vaid nõuetele vastavate farmide vahel. Kogu muu tegevus suurendab põhjendamatult riske ning taudipuhangu korral lükkab edasi piirangutsoonide kaotamise."

Seapidajal on kohustus pidada arvestust sigade müügi kohta. Nende andmete alusel on VTA-l võimalik kontrollida konkreetse farmi nõuetelevastavust. Põrsaid müües või ostes tuleks eelnevalt veenduda, et farm on PRIA-s registreeritud. Kahtluse korral on võimalik küsida lisainfot kohalikust veterinaarkeskusest.

Eesti Maaülikooli professor Arvo Viltrop andis 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal ülevaate nakkuse farmi jõudmise tõenäolistest põhjustest, suurematest riskidest ja bioturvalisuse meetmetest nende vältimiseks. Ainike Nõmmisto Veterinaar- ja Toiduametist andis ülevaate seakatku leviku hetkeseisust, kehtestatud bioohutusnõuetest ja VTA Viljandimaa veterinaarkeskuse juhataja Terje Oper Viljandimaa seafarmides läbiviidava järelevalve tulemustest. AS HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi andis infopäeval põhjaliku ülevaate AS Rakvere Farmide 20 seakasvatuses rakendatavatest bioohutusmeetmetest.

Seakatku infopäevade eesmärk on anda juhiseid sigade Aafrika katku vältimiseks farmis. Infopäevad toimuvad Maaeluministeeriumi ja Eesti Tõusigade Aretusühistu koostöös.

Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium viivad koostöös Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Eesti Maaülikooliga tänavu kevadel läbi teavitusprogrammi, millega parandatakse seakasvatajate, jahimeeste ja elanikkonna teadmisi seakatkust ja selle levikust, et vähendada sigade Aafrika katku farmidesse jõudmise riski. Toimuvad jahimeeste ja seakasvatajate infopäevad, valminud on õppevideod jahimeestele ning kavas on elanikkonnale suunatud teavitustegevused.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Allikas: Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Tõusigade Aretusühistu 31.05.2016 pressiteade