Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga taud on jätkuvalt laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, peame pidevalt ennetama haiguse taaslevimist Eestisse. Selleks viib Veterinaar- ja Toiduamet kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastaste vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel, kuid endiselt on vajalik ja kohustuslik ka lemmikloomade vaktsineerimine, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti marutaudi projektijuht Enel Niin.
Marutaud on olnud aastatuhandete jooksul üks enimkardetud nakkushaigusi maailmas, kuna sellesse võivad ühtviisi nakatuda nii kõik loomaliigid kui ka inimene.
Kuidas marutaud levib?
Marutaud levib nakatunud looma süljega. Kõige tavalisemalt kandub haigustekitaja üle, kui marutaudis loom kedagi pureb. Samuti on võimalus haigust saada, kui marutaudi nakatunud looma sülg satub värskele haavale, silma või suhu. Juhul, kui viivitamatult peale nakatumist ei järgne vaktsineerimist, sügavate haavade puhul ka immuunseerumi manustamist või ei ole hammustatu eelnevalt vaktsineeritud, lõpeb haigus alati surmaga.
Sõltumata sellest, kas marutaudi nakkust kannab konkreetses maailmajaos põhiliselt koer, rebane, mangust, kährikkoer, pesukaru või muu loomaliik, on reeglina üle 90% marutaudi surnud inimestest saanud haiguse koerahammustuste tõttu.
Loomaomanikud alahindavad ohtu
Selleks, et marutaudijuhtumeid koduloomade ning inimeste hulgas vältida, on Eestis alates aastast 1953 kuni seniajani kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik. Kuna Eesti piiri taga Venemaal on marutaud nii kodu- kui metsloomade seas laialt levinud, siis ei marutaudioht ka Eesti jaoks kuhugi kadunud. Marutaud on levinud paljudes teistes riikides nii kaugemal kui ka lähemal näiteks Ukrainas, Valgevenes, USA-s, Poolas, Indias, Marokos jm. Suures plaanis vaadates on riike, mis on marutaudi nakatunud, kordades rohkem, kui neid, kus seda ohtlikku nakkushaigust ei esine. Seetõttu on ka lemmikloomade vaktsineerimine siiani kohustuslik.
Koduloomade vaktsineerimine aastatel 2006-2015. Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet
Regulaarne vaktsineerimine on ainus kindel viis kaitsta nii lemmiklooma, teisi loomi, kellega ta kokku puutub, loomaomanikku kui ka tema lähedasi. Lemmikloomade vaktsineerimise statistika näitab aga aasta-aastalt langust, vaatamata sellele, et riik tasub vaktsineerimise kulud loomaomaniku eest. See tähendab, et inimesed ei teadvusta riske ning on hakanud marutaudiohtu liigselt alahindama.
Haigus võib Eestisse tagasi jõuda ka lemmikloomaga
Haiguse taaspuhkemiseks Eestis kujutab eelkõige ohtu metsloomade ränne naaberriikidest. Lisaks on võimalik tuua haigus tagasi Eestisse ka kaugemate vahemaade tagant teadmatusest või hoolimatusest, näiteks nõuetekohaselt vaktsineerimata lemmikloomadega. Et vältida haiguse sissetoomist nakatunud lemmikloomaga tuleb looma importimisel eelnevalt veenduda, et vajalikud vaktsineerimised on tehtud. Selliseid nakkuse taaspuhkemisi on Euroopa regioonis olnud mitmeid. Sestap pole kuhugi kadunud vajadus kummaliselt käituvatest või haiguskahtlastest loomadest teada anda veterinaararstile või kohalikule veterinaarkeskusele.
Vaktsineerimine on ainus viis marutaudi vältimiseks
Ainuke viis marutaudi ära hoida on ennetavalt loomi vaktsineerida. Esmakordselt tuleb koeri ja kasse vaktsineerida 3–4 kuu vanuselt, edaspidi vaktsiini infolehes toodud sagedusega, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Vaktsineerimise läbi viinud loomaarst teeb märke vaktsineerimise kohta looma registreerimisdokumenti või väljastab tõendi vaktsineerimise kohta, kuhu paneb kirja tähtaja, millal tuleb looma uuesti vaktsineerida.
Ära lase lemmikut hulkuma!
Oluline on seejuures teada, et koeri ja kasse tuleb vaktsineerida olenemata sellest, kas neid peetakse toas või õues. Marutaud ohustab nii tubaseid kasse kui ketikoeri, sest korduvalt on olnud juhuseid, kus marutaudis loom on tunginud piirdega eraldatud alale või tubaseks peetud koduloom on omaniku juurest putku pannes nakkuse saanud Kasside ja koerte pidamisel tuleb hoolega jälgida, et loomad ei pääseks hulkuma. Vältida tuleb kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega, sest nende käitumine võib olla ettearvamatu. Hulkuvatest kassidest ja koertest tuleb teavitada kohalikku omavalitsust.
Volitatud veterinaarid vaktsineerivad tasuta
Oma lemmiku vaktsineerimiseks tuleb pöörduda kohaliku loomaarsti või loomakliiniku poole. Juhul, kui vaktsineerimise teostab selleks volitatud veterinaararst, katab marutaudi vaktsiini ning süstimise kulud riik. Juhul, kui vaktsineerimisega kaasnevad muud kulud (nt transpordikulu, koduvisiidi tasu, lisateenused), siis nende eest riik ei maksa. Lähima volitatud veterinaararsti ja tema kontaktid leiab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.
Iga loomaomanik peaks nii enda, oma lähedaste, kaaskodanike, teiste loomade kui oma lemmiku tervise huvides hoolitsema, et tema koer või kass on regulaarselt vaktsineeritud ning seeläbi marutaudi eest kaitstud. Kord paari aasta tagant tehtav vaktsiinisüst võib päästa kõigi elu.
Enel Niin, Veterinaar- ja Toiduameti marutaudi projektijuht
Allikas: Maablogi
