Põllumeeste elu on praegusel ajal keeruline. Mitmete poliitiliste otsuste: Venemaa kaubandussanktsioonide, Eesti valitsuse kohalikke tootjaid diskrimineeriva põllumajanduspoliitika, EL piimakvootide kadumise ja sealihatootjatele kehtestatud kauplemispiirangute mõjul on just Eesti sealiha- ja piimatootmine sattunud sügavasse kriisi. Kodumaise põllumajandus- ja toidutootmise säilitamisel on aga kindlasti laiem majanduslik mõju nii maapiirkondadele, Eesti ekspordivõimele kui ka põllumajanduse sidussektoritele nii maal kuii ka linnas.

"Oma 26. tegevusaastal on Põllumeeste Keskliit kujunenud ühiskonnas tugevaks arvamusliidriks, eriti maapiirkondades," tõdes 2010. aastast Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendi ametit pidav Juhan Särgava. "Meie juhid on alates liidu asutamisest kandnud väga väärikat ja austusväärset missiooni. See on olnud organiseerunud põllumeeste kestev eluvõitlus allesjäämise ja arengu nimel," rõhutas Särgava.

"Viimase perioodi olulisemaks arenguks võib lugeda kindlasti vastastikuse lugupidamise süvenemist erinevate tegijate hulgas põllumajandusmaastikul. Meile olulisim on tugevad koostöösuhted Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga. See on väga oluline, sest põllumehi tervikuna on Eestis tegutsemas vähe, alla 3% elanikkonnast. Seega on järjest olulisem selgitada arusaadaval viisil avalikkusele põllumeeste tegevuse olulisust kodumaise toidu tootmisel, mis algab maa kündmise ja lehma lüpsmisega," ütles keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

Möödunud perioodi mahub rikkalikult värvikaid sündmusi, alates põhupallide lõketest läbi Balti riikide, riigivisiitidest Saksamaale koos Presidendi ja peaministriga või esinemised ja osalemine maailma suurimal toidumessil Grüne Woche, kus Eesti-, Läti- ja Leedu põllumeeste ühendused koos toonaste põllumajandusministritega kirjutasid alla ühiskommünikeele põllumajanduslike otsetoetuste taseme ühtlustamiseks Euroliidu liikmesmaade ühises peres.

"Kena ja sõbralik suhtlemine ja kohtumised naaberriikide põllumeeste ühingutega annavad alati lisatarkust põllumajandusele iseloomulike keerukuste lahendamiseks," lisas Särgava. Põllumeeste Keskliit on pikki aastaid teinud tihedat koostööd Mecklenburg Vorpommerni Liidumaa Põllumeeste Keskliiduga. 2015. aasta MELA messil sai taas sõlmitud pikaajaline koostööleping selle liiduga. Lepingu raames toimuvad kohtumised ja on kavandatud noorte õppe- ja kogemuste vahetusprogramm, mille raames Saksa kolleegid praegu viibivadki Eestis ja lähevad külla ka Särgava juhitud Saidafarmi.

Eesti Põllumeeste Keskliit on maakondade põllumajandustootjate liitude, tegevusalade liitude ja ühingute mittetulunduslik ühendus, mis tegutseb vabatahtlikkuse põhimõttel. Liidu eesmärgid on põllumajanduse ja maaelu edendamine, liidu liikmete majanduslike ja erialahuvide ning õiguste kaitsmine kõigis instantsides, ühistegevuse arendamine, nõustamise ja täiendõppe korraldamine, keskkonnasõbralikule ja loodussäästlikule majandamisele kaasaaitamine. Liidu liige peab olema seotud põllumajandusliku tegevusega ja tasuma liikmemaksu.

Allikas: Eesti Põllumeeste Keskliidu 17.05.2016 pressiteade