Keskkonnaportaal ROHELINE VÄRAV:

Metsaderohkel Eestimaal on kätte jõudnud kibe puudus küttepuudest, põhjuseks nii vähenenud raiemahud kui suurenenud nõudlus.

«Mulle helistavad halupuude tegijad ülepäeva ja suisa paluvad kolme meetri pikkust küttepuud,» kirjeldas üks oma nime lehes mitte näha sooviv Lõuna-Eesti metsaomanik. Peamine põhjus on selles, et suur osa Eesti metsi on põua tõttu suvel suletud, mistõttu metsavarumine on sellel suvel välistatud. Samas on sügisene halupuude müümise aeg kohe-kohe ukse ees.

Janis Üksik halupuid müüvast firmast Halupuu Firewood Products OÜ kinnitas, et jutud küttepuude defitsiidist peavad paika. Kuid tema sõnul kummitab küttepuude puudus juba pikemat aega.
«Tänavune suvi on vaid üks paljudest põhjustest, mis on tekitanud küttepuude defitsiidi,» rääkis Üksik. Neist peamine on tema sõnul raiemahtude vähenemine. Kui veel selle aastasaja algul raiuti Eesti metsades 12 miljonit tihumeetrit puitu aastas, siis aastatel 2004/2005 oli see kogus 6,8 miljonit tihumeetrit. «Kuna küttepuu moodustab kümnendiku koguraiest, siis järelikult on ka küttepuude varumine vähenenud pea kaks korda,» nentis ta.

Eestimaa Looduse Fond metsaspetsialist Kaupo Kohvi sõnul on taolise raie vähenemise taga asjaolu, et olukord Eesti metsades on normaliseerunud.
«90ndatel oli Eesti metsades lihtsalt sedavõrd suur üleraie,» sõnas ta. Kohv oli seda meelt, et Eestis metsapuudust pole, küll aga viis mullune jaanuaritorm Eestist Rootsi ka märkimisväärse osa metsa ülestöötajatest, mistõttu Eestis polnud lihtsalt inimesi, kes puitu varuksid.

Nõudlus kasvanud

Teisalt on nõudlus biomassi järele pidevalt kasvanud. Järjest rohkem katlamaju on läinud üle biokütusele, mille taga on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Kagu regiooni keskuse turustusspetsialisti Jaanus Reinvee fossiilsete kütuste hinnatõus.

«Kui näiteks maagaasi hind tõuseb, siis kasvab kohe ka nõudlus küttepuude järele,» tõi Reinvee näite.

Samuti jätab oma vaieldamatu jälje küttepuuturule kevadel Kundas tööd alustanud haavapuidumassi tehas, mis vajab aastas 400 000 tihumeetrit haaba.

Jaanus Reinvee sõnul läheb osa nendest haabadest, mis oli varem mõeldud kütteks, seega paratamatult Kundasse, kuna nõuded haava paberipuule on leevenenud. «See tähendab aga, et haavakütet on turul vähem ja selle kvaliteet on halvem,» lisas ta.

Ahjud halgudeta ei jää

Janis Üksik kinnitas samas, et kõigele vaatama ahjud halgudeta ei jää, kuigi järjekorrad tellimuste täitmiseks on muljetavaldavalt pikad. Samuti ei pruugi enam oluliselt tõusta halupuude hind, sest juba praegu tasub odavamat paberipuud kütteks teha.

Jaanus Reinvee ütles ka, et kuigi nõudlus RMK müüdavale kolmemeetrilisele küttepuule ületab kaugelt pakkumise, peaksid kohalikud inimesed metskondadest isiklikuks tarbeks küttepuu siiski ostetud saama. «Kuid on selge, et need kogused on mõeldud ikka isiklikuks otstarbeks, mitte ettevõtluse arendamiseks,» sõnas ta.

Sander Silm, Roheline Värav nr 56 10/08/2006