Norras tuvastatud haigusjuhtum sai alguse, kui 2016. aasta märtsi keskel valiti täiskasvanud haige emane põhjapõder (Rangifer tarandus tarandus) välja identifitseerimiseks ja registreerimiseks GPS-seadmega helikopteri abil. Läbiviidud menetluse käigus loom suri ning tema korjus viidi Norra Veterinaarinstituuti lahanguks ja edasiseks uurimiseks.
Foto: pixabay.com
Alati surmaga lõppev hirvlaste prioonhaigus
Hirvlaste krooniline kurtumushaigus kuulub närvikude kahjustavate haiguste gruppi, mis lõppevad alati surmaga. Selliseid haigusi esineb inimestel ja loomadel ning neid nimetatakse transmissiivseteks spongiformseteks entsefalopaatiateks e. TSE-deks. Haiguse tekitajaks on nakkuslik valguosake e. prioon, mis nakatumisejärgselt põhjustab spongiformset ehk käsnjat ajukahjustumist nii loomadel kui inimestel. Prioon on nakkuslik valguosake, mis põhjustab haigetel loomadel ajukahjustusest tingitud närvinähud ja kurtumuse, mis lõpeb alati surmaga.
Teised tuntumad TSE-d ehk prioonhaigused on skreipi lammastel, veiste spongiformse entsefalopaatia (BSE) ehk nn hullulehmatõbi, naaritsate nakkav entsefalopaatia ja Creutzfeldti-Jakobi tõbi inimestel. Hetkel pole teada seost hirvlaste kroonilise kurtumushaiguse ning teistel loomadel ja inimestel esinevate TSE-de vahel.
CWD-prioonid säilivad keskkonnas aastaid
Haiguse kulg on aeglane ja enamik juhtumeid on avastatud loomadel vanuses 3 kuni 7 aastat. Krooniline kurtumushaigus väljendub looma muutunud käitumises ja haiglases kõhnumises ning lõpeb alati surmaga. Prioonide päritolu ja täpne edasikandmise mehhanism pole teada, kuid teadlaste hinnangul levib haigus peamiselt geograafiliselt piiritletud keskkonnas otsese kontakti teel.
Haiged loomad eritavad haigustekitajaid süljega, uriiniga ja fekaalidega. Haigete loomade korjused on oluline nakkuse allikas. Teised loomad nakatuvad näiteks süües rohtu, mis kasvab nakatunud mullas. Haigus levib hirvlastel nii ühe liigi siseselt, kui ka erinevate liikide vahel. CWD-prioonid on väga vastupidavad ja säilivad keskkonnas aastaid.
Avastatud esmakordselt Euroopas
Krooniline kurtumushaigus on hirvlastel (hirvedel ja põtradel) esinev muundunud valgumolekulist ehk prioonist põhjustatud nakkushaigus.
Haigus on senini olnud levinud vaid Põhja-Ameerikas (USA kahekümne kolmes osariigis ja Kanada kahes provintsis). Erandina registreeriti haigusjuhtumid Lõuna-Koreas, kuid antud haigestumine oli seotud Kanadast imporditud loomadega. Norras diagnoositud CWD näol on tegu esimese haigusjuhtumiga Euroopas, samuti on see esimene haigusjuhtum maailmas, mis on tuvastatud põhjapõtradel.
EFSA hinnangul on oht inimestele Euroopas minimaalne
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamusele tuginedes viidi Euroopa Komisjoni ettepanekul 2007-2010. aastatel Euroopa läbi hirvlaste seire. Seire eesmärk oli avastada võimalik TSE esinemine hirvlastel ning selle sihtliikideks olid looduses elav ja tehistingimustes peetav punahirv (Cervus elaphus) ning looduses elav valgesaba-pampahirv (Odocoileus virginianus). 21-s Euroopa Liidu liikmesriigis korraldatud seire käigus uuriti ligikaudu 13 000 looduses elava ja tehistingimustes peetava hirvlase peaaju proovi. Kõikide uuringute tulemused olid negatiivsed ning selle alusel arvati, et Euroopa on taudivaba.
Kuna seire käigus Euroopa hirvlastel kroonilist kurtumushaigust ei avastatud, järeldati EFSA 2010. aasta teaduslikus raportis, et oht Euroopa Liidu looduses elavate hirvlaste liha tarbimisel inimtoiduks on minimaalne. Seire käigus uuriti ka Eestis 2007.-2009. aastal 37 looduses elava hirvlase ajuproovi (sh 7 punahirve, 8 metskitse ja 22 põdra) ning CWD haigust ei leitud.
EL ennetusmeetmed vaadatakse lähiajal üle
Seoses äsja Norras tuvastatud juhtumiga arutatakse lähiajal võimalikke ennetusmeetmeid uuesti ka Euroopa Liidu tasandil. Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast, kus haigus teadaolevalt endeemiliselt levib, on hirvlaste (elusloomade) import Euroopa Liitu keelatud juba aastaid.
Nendes piirkondades, kus hirvlaste krooniline kurtumushaigus on levinud, soovitatakse ettevaatusabinõuna jahimeestel mitte süüa kudesid, mis võivad sisaldada prioone (peaaju, seljaaju, silmad, tonsillid, põrn, lümfisõlmed). Samuti tuleb vältida liha tarbimist, mis pärineb haige välimusega loomalt või loomalt, kelle CWD test on positiivne.
Täiendav info Norra juhtumi kohta on leitav: http://cwd-info.org/
the-first-detection-of-chronic-wasting-disease-cwd-in-europe/
Olga Piirik, Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiubüroo peaspetsialist
Allikas: Maaeluministeeriumi 05.05.2016 pressiteade
