Keskkonnaminister Marko Pomerants allkirjastas määruse, millega kehtestatakse merel kohavarude kaitseks kohapüügikeeld 2016. aastal 15. maist 15. juulini.
Teadlaste hinnangul on Pärnu kohavaru juba aastaid kehvas seisus. Saagid on pärast 1990. aastatel toimunud varude kokku kukkumist küll vähehaaval kasvama hakanud, kuid möödunud 15-20 aasta jooksul ei ole suudetud olukorda oluliselt parandada ning optimaalsete saakideni jõuda. Aastatel 2012-2015 oli keskmine kohasaak Pärnu lahest ligi 122 tonni aastas, kuid teadlaste arvutuste kohaselt toodaks Pärnu laht heaperemeheliku majandamise juures püügiks vähemalt 340 tonni koha aastas, headel aastatel rohkemgi.
"Praeguste saakide koosseis on murettekitav ja kõneleb liigsest püügisurvest: töönduspüügi saakide analüüs näitab, et tavakohase 2-3 põlvkonna asemel koosnevad saagid praktiliselt ühe põlvkonna ehk ühevanustest kaladest. Teadlaste hinnangul püsib varu praegu vaid soodsate klimaatiliste tingimuste ja õnnestunud kudemise najal ning kui juhuslikult peaks kooruma nõrk ja vähearvukas põlvkond, on selle püügimõõtu jõudmise aastal kalasaak praktiliselt olematu. Vähesed selle põlvkonna õige mõõdu saavutanud kohad püütakse aga välja, mis omakorda tähendab, et kaob ka hulk uuele põlvkonnale aluse panevaid kudekalu," selgitas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin ning lisas, et sisuliselt baseerub kalurite praegune kohast saadav sissetulek soodsatel juhustel ning ebasoodsate olude tekkides käivitub ahel, mis viib uue varude kokku kukkumiseni, millest taastumine võtab aega aastaid.
Eesti sisevete kohavarude kaitseks on sisse seatud kudeaegsed kohapüügi keeluajad: Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel alates 2015. aastast 5. maist 10. juunini, Võrtsjärvel 15. maist 15. juunini ning muudes siseveekogudes jäävabas vees 15. aprillist 15. juunini.
Rannikumere kohapüüki on piiratud ka varem, eelneval perioodil viimati 2004. aastal ning 2015. aastal 10. juunist 15. juulini, kuid senised piirangud ei ole kohavarude seisundi parandamisele piisavalt kaasa aidanud. Seetõttu pikendatakse võrreldes 2015. aastaga koha keelu aega ligi 25 päeva võrra, et tagada koha kaitse kuderände ja kudemise ajal, aga et oleks tagatud ka hilisem kudepesa kaitse.
Pärnumaa kalurite ettepanekul keelatakse Pärnu lahes põhja pool Kotinina ja Tahkunina kasutada ääremõrdu, mille silmasuurus on mõrrapäras alla 24 mm ja teistes osades alla 60 mm 10. maist 15. augustini, mõrdu suurema kui 80 mm silmasuurusega 15. maist 15. juulini ning ka koha kaaspüük keeluajal kaugemale asetatud mõrdadest 15. maist 15. juulini, kuna eeldatavalt on sealt kala võimalik eluvõimelisena vabastada.
Lisaks pikendatakse ka 1. maist alanud nakkevõrkudega püügi keeluaega Pärnu lahes Kotinina-Tahkunina joonest põhja poole jäävas lahe osas viieteistkümne päeva võrra 1. juulist - 15. juulini ning kehtestatakse õngpüüniste, välja arvatud lihtkäsiõnge ja käsiõnge, kasutamine 15. maist 15. juulini.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 05.05.2016 pressiteade