"Karusloomakasvatuse puhul on ennekõike oluline, et loomade pidamistingimused vastaksid kõigile nõuetele ja järelevalve nende nõuete täitmise üle oleks tagatud," ütles maaeluminister Urmas Kruuse . "Samas on see on üks väheseid põllumajandusvaldkondi, mis toimib ilma riiklike ja Euroopa Liidu toetusteta, samuti on see maapiirkondades oluliseks tööandjaks. Kuna peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks, on kindlasti tegemist ka olulist ekspordipotentsiaali omava majandusharuga."

Karusloomakasvatuse osakaal põllumajandussaaduste ekspordis on olnud märkimisväärne. Ajavahemikul 2005-2015 moodustas karusnahkade ekspordi väärtus elusloomade ja loomsete saaduste ekspordiväärtusest ligi 2,5%. Samas piimatoodete, munade ja mee ekspordi väärtusest moodustab see ligi 5,5% ja teraviljaekspordi väärtusest 11-14 %. Karusnahkade tootmisel on toodang suunatud põhiliselt ekspordiks, selgub läbiviidud uuringust.

Äriregistri andmeil tegutseb Eestis 4 mingi- ja rebasefarmi ning 27 tšintšiljakasvatajat. Samas on Kopenhagen Fur oksjonil müüdud aastatel 2014-2015 tšintsiljanahku 43 Eesti isiku poolt, seega võib tegelikku kasvatajate arvu hinnata suuremaks, leiavad uuringu läbiviijad.

Ajavahemikul 2006-2015 on uuringus osalenud ettevõtete andmetel kõikide karusloomaliikide (mingid, hõberebased, sinirebased, kährikud, tšintšiljad) põhikarja üldarv varieerunud 42 200 ja 50 600 karuslooma vahel ning nahaloomadel 127 900 ja 144 800 vahel. Võrreldes 2000. aastaga on põhikarja loomade arv kuuekordistunud.

Eestis kasvatatud karusloomade karusnahad realiseeritakse kahel suurel oksjonil, minkide ja rebaste nahad peamiselt Soomes Vantaas asuvas Saga Furs OY ning tšintšiljanahad Taanis Kopenhagen Fur oksjonil. Oksjonite andmetel moodustas kõikide Eestis toodetud nahkade koguväärtus aastatel 2005-2015 kokku 47,72 miljonit eurot, millest minginahkade väärtus 30,13 miljonit, rebasenahkade väärtus 14,66 ja tšintsiljanahkade väärtus 2,93 miljonit eurot.

Minkide ja rebasefarmides töötas 2014. aastal kokku 74 täistööajaga töötajat, lisaks kasutatakse 10-15 protsendi ulatuses täiendavalt hooajalist tööjõudu. Tšintsiljakasvatuses töötas 2014. aastal kokku 20,5 töötajat.

Uuringu läbiviimisel kasutati Äriregistrist, Eesti Statistikaametist ja Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingust saadud andmeid karusloomakasvatajate ning Saga Furs OY ja Kopenhagen Fur oksjonikeskustest saadud andmeid karusnahkade hinna ja nahku müünud farmide kohta aastatel 2000-2015.

Karusloomakasvatuse uuringu eesmärk oli koostada ülevaade karusloomakasvatuse sektori struktuurist ja majanduslikust olukorrast aastatel 2000-2014. Ühtlasi koostati kaks ülevaadet võimalike arengustsenaariumite kohta, mille kaudu hinnati karusloomakasvatuse võimaliku keelustamise või kasvatamise nõuete täitmise potentsiaalset majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut ning majandus- ja sotsiaalinstituut viisid uuringu läbi Maaeluministeeriumi tellimusel.

Karusloomakasvatuse uuring: lõpparuanne

Allikas: Maaeluministeeriumi 03.05.2016 pressiteade