Maaeluministeeriumis kogunes eile põllumeeste, keskkonnaorganisatsioonide ja ametkondade esindajate ümarlaud, kus arutati Eesti seisukohti taimekaitsevahendites kasutatava toimeaine glüfosaadi heakskiidu pikendamise küsimuses. Kohtumisel leiti, et Eesti võiks toetada glüfosaadi mittepõllumajandusliku ja mitteprofessionaalse kasutuse piiramist.

"Kuulasime ära erinevate huvigruppide seisukohad. Kohtumisel osalenud olid ühel meelel, et juhul, kui Euroopa Komisjon esitab liikmesriikidele hääletamiseks ettepaneku, mis näeb ette võimalikke piiranguid või keeldusid, võiks Eesti toetada glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite mittepõllumajandusliku ja mitteprofessionaalse kasutuse piiramist," ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. "Mittepõllumajandusliku kasutamise all mõeldakse ennekõike avalikes parkides, mänguväljakutel, tee- ja raudteehoolduses tehtavaid taimekaitsetöid, mitteprofessionaalse puhul kasutamist koduaedades."

Seoses glüfosaadi senise kasutusloa lõppemisega on Euroopa Komisjoni laual heakskiidu pikendamise eelnõu, mis on kogu Euroopa Liidus viimase aasta jooksul arutuse all olnud. Euroopa Komisjon esitab glüfosaadi heakskiitmise eelnõu liikmesriikidele hääletamiseks 18. mail, eelnõu lõplik tekst esitatakse liikmesriikidele paar nädalat enne hääletust.

Glüfosaadi ohutust on hinnanud komisjoni poolt toimeaine hindajariigiks määratud Saksamaa, kelle hinnangule tuginedes on oma teadusliku arvamuse andnud Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), hinnangut ohutuse kohta inimese tervisele on koostamas Euroopa Kemikaaliamet (ECHA). Oma hinnangu on andnud ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC). Samuti on kujundanud oma seisukoha selles küsimuses Euroopa Parlament.

Uuringud on näidanud, et kõige enam ohustatud grupp on just põllumehed ja teised professionaalsed taimekaitsevahendite kasutajad, kes taimekaitsetööde teostamisel nendega otseselt kokku puutuvad, kuid ümarlaual osalenute hinnangul on Eesti põllumeeste hulgas taimekaitsevahendite kasutamise kultuur väga hea. "Põllumehed on koolitatud, teadlikud ja kasutavad taimekaitsevahendeid mõistlikult kõiki ohutusreegleid järgides. Suurima murekohana nähakse pigem hobiaednikke ja koduaiakasutajaid," ütles Kevvai.

Lähiajal on teema arutusel Riigikogu maaelukomisjoni istungil ning Eesti lõplik seisukoht kujundatakse pärast seda. Liikmesriigid hääletavad glüfosaadi heakskiitmise eelnõu üle 18.-19 mail toimuval Euroopa Komisjoni taimede, loomade, toidu ning sööda alalise komitee (SCPAFF) istungil. Otsus glüfosaadi heakskiidu pikendamise või sellest keeldumise kohta on Euroopa Liidu ülene ning vajab liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamust.

"Sõltumata Euroopa komisjoni otsusest soovitame kõigil taimekaitsevahendite kasutajatel, nii põllumeestel kui hobiaednikel lähtuda alati taimekaitsevajaduse tekkimisel integreeritud taimekaitse põhimõtteist ning kasutada keemilisi tõrjevahendeid viimase abinõuna," lisas Kevvai.

Kohtumisel osalesid MTÜ Noored Rohelised, Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Looduse Fondi, põllumajandussektori organisatsioonide, Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti esindajad. Kohtumisele olid kutsutud ka Maanteeameti ja Eesti Raudtee esindajad.

Taust:

· Euroopa Komisjoni otsus glüfosaadi heakskiitmise kohta hõlmab nii turustamist kui ka kasutamist. Riskide hindamise protsess Euroopa Liidus toimub mitmeastmeliselt. Kõigepealt esitab toimeaine hindajariik oma hindamisaruande, seejärel koostab Euroopa Toiduohutusamet oma riskihinnangu ning Euroopa Komisjon ülevaatusaruande, mille põhjal koostatakse eelnõu toimeaine lubamiseks või keelamiseks.

· Seejärel hindavad liikmesriigid toote turule lubamiseks konkreetse glüfosaati sisaldava taimekaitsevahendi ohutust, arvestades oma territooriumil valitsevaid keskkonna- või põllumajandustingimusi.

· Glüfosaadil põhinevaid taimekaitsevahendeid lubavad professionaalseks kasutamiseks praegu kasutada kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki.

· Euroopa Komisjon esitab glüfosaadi heakskiidu pikendamise liikmesriikidele hääletamiseks 18. mail 2016. aastal.

· Sõltuvalt komisjoni tehtud otsusest peab Eestis Põllumajandusamet glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite load pikendama, tagasi võtma või neid muutma.

· Glüfosaati sisaldav taimekaitsevahend on umbrohutõrjevahend orasheina ja teiste lühi- ja pikaealiste umbrohtude tõrjeks rohumaade uuendamisel, kesadel, ümberküntavatel põldheinapõldudel, teravilja kõrrepõldudel, puuvilja- ja marjaaedade reavahedes, mittepõllumajanduslikel aladel, metsanduses, teraviljal, rapsil ja linal koristuseelseks umbrohutõrjeks ning ristiku-, rapsi-ja linapõldudel võrmi kollete hävitamiseks.