Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad rõhutasid tänasel kohtumisel maaeluministri Urmas Kruusega, et piimatootjate toetuste pea kolmandiku võrra vähenemisel viimasel paaril aastal on drastilised tagajärjed Eesti piimatootmise jätkusuutlikkusele. Piimakarjade arv on juba vähenenud kümnendiku võrra ja langus jätkub.

"Valitsuse tegevuse tõttu on Eesti piimatootjate toetuste tase viimastel aastatel vähenenud ligi kolmandiku võrra. Tänases kriisiolukorras on piimatootjatele äravõetud toetuse tagasi andmine hädavajalik, et peatada karjade vähenemine," rõhutas Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

"Kriis ei ole olnud kunagi nii laialdane, ta ei jäta puudutamata ei suuremaid ega väiksemaid piimatootjaid. Tänasest kriisist võidavad riigid, kes on suutnud tootmist suurendada ja sellega võita turuosa tulevikuks. Eestis aga on piimakarjade arvukus vähenenud Euroopas kõige kiiremini," ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk.

"Peame tänases kriisis eristama lühiajalisi ja hetkel ülikriitilisis meetmeid karjade arvu vähenemise peatamiseks ja pikaajalisi lahendusi ühistegevuses ja Eesti piimatoodete müümisel uutele turgudele, mis toovad tulemusi alles aastate pärast. Piimakarjade arvu langus hakkab kajastuma maapiirkondade tööhõives, Eesti ekspordituludes, maksutuludes ja kogu piimandussektori väärtusahela majandusnäitajates. Euroopa Liit ja Eesti andsid mullu küll erakorralist kriisiabi, mis on oluline, kuid pole suutnud kompenseerida isegi toetuste langust viimasel paaril aastal," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

PRIA andmetel on piimakarjaomanike toetused 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga ühe tonni piima kohta vähenenud 28,3% ehk 26 euro võrra. Vähenemine on tulnud eelkõige Eesti riigieelarvest üleminekutoetuste maksmata jätmise tõttu. Sama trend on jätkunud ka möödunud ja käesoleval aastal. Piimatootjad on aastatel 2015/2016 saanud ühe tonni piima kohta erakorralist kriisiabi 24 eurot, millest 16 eurot tuli Euroopa Liidult ja 8 eurot Eesti riigieelarvest.

Põllumajandusorganisatsioonid on käivitanud ka allkirjade kogumise kampaania, mille eesmärgiks on selgitada valitsusele Eesti piima- ja sealihatootmise allakäigu tagajärgi. Petitsioonis nõutakse Eesti valitsuselt vastutustundlikke siseriiklikke meetmeid, mis takistaksid Eesti piimalehmade ja sigade arvu edasist vähenemist. Kutsume kuni 25. aprillini kodulehel petitsioon.ee põllumeeste toetuseks allkirja andma kõiki Eesti toidutarbijaid, kes hoolivad kodumaisest toidust ja Eesti maapiirkondade heast käekäigust! Tänaseks on oma toetusallkirja andnud juba üle 2000 eestimaalase.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu 15.04.2016 pressiteade