Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et matkama, telkima ja ujuma minnes tasub teada oma õigusi ja samas ka kohustusi. Võõra maatüki ja veekogu kasutamise õigust nimetatakse igaüheõiguseks.

Peamine on meeles pidada seda, et võõral maatükil võib viibida üksnes omaniku loal. Kui omanik ei ole oma maatükki piiranud või tähistanud, võib eeldada, et seal võib ka viibida. Kui matkates tuleb aga vastu silt "Eramaa", siis tuleb kindlasti maaomanikult maal viibimiseks küsida luba või valida teine marsruut. Mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil sõitmiseks peab alati olema maaomaniku luba.

Maaomanikul on õigus oma maatükil piirata ka konkreetseid tegevusi, näiteks võib läbi jalutamist lubada, aga keelata marjade korjamise, telkimise jms.

Veekogud jagunevad kasutuse järgi avalikult kasutatavateks veekogudeks, millel on kallasrada ning veekogudeks, mis ei ole avalikult kasutatavad ehk n.ö eraveekogud, millel kallasrada puudub. Kõikidele avalikele või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudele peab olema ligipääs vähemalt kuni 4 meetri laiuselt veekogu piiris ning kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada.

Telkida või muul viisil püsivamalt peatuda võib võõral maatükil reeglina üksnes omaniku loal. Tähistamata ja piiramata eramaal võib eeldada maaomaniku nõusolekut ja telkida tohib kuni üks ööpäev ning sel juhul tuleb silmas pidada, et telkimiskoht jääb elumajade nähtavus- ja kuuldekaugusest väljapoole.

Lõket tohib teha ainult maaomaniku loal. Kui lõkke tegemiseks on olemas ettevalmistatud ja tähistatud koht, siis võib eeldada, et lõkketegemine on lubatud. Lõkketegemisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid.

Mis puudutab loodussaaduste korjamisse, siis võõral maatükil võib looduses vabalt kasvavaid marju, seeni, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid sarnaseid loodussaadusi korjata siis, kui omanik ei ole määranud teisiti. Kindlasti on oluline meeles pidada, et oma tegevusega ei saaks metsaomaniku huvid kahjustatud.

Kõige olulisem on meeles pidada, et looduses tuleb käituda vastutustundlikult ja mõistlikult. Kindlasti ei või häirida linde ja loomi ning kahjustada nende elupaiku, häirida kodurahu ja kahjustada omandit, vigastada puid ja põõsaid ning saastada ja prügistada. Mida selgemalt maaomanik oma soove väljendab, seda vähem võib tekkida arusaamatusi ja konflikte.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 15.04.2016 pressiteade