Politsei on 9-aastase Varvara tapja leidmiseks kogunud ligi 2900 inimese DNA-proovid ning teinud mitutuhat menetlustoimingut. Uurijad on tuvastanud isiku, kelle DNA kattub ohvrilt ning tema leidmiskohast võetud proovidega, kuid puudub võimalus täiendavalt koguda tõendeid mehe seostamiseks selle kuriteoga.

9-aastane Varvara jäi Narvas kadunuks 2012. aasta 18. märtsil ning tema surnukeha leiti viis päeva hiljem tüdruku kodu lähedalt tühermaalt lumega kaetuna. Uurimise käigus kogutud tõendite kohaselt oli ohver leidmiskohta toodud surnuna ning arvatavalt suri ta kadumise päeva õhtul. Lapse surma põhjuseks oli kägistamine ning tema suhtes oli eelnevalt toime pandud ka seksuaalkuritegu. Lisaks kägistamisjälgedele kaelal ei olnud tema kehal muid vägivallatunnuseid.

Ekspertide tööd ohvri leidmiskohalt kogutud tõenditega raskendas sadanud lumi ja sellele järgnenud sula. Samuti ei saa ekspertide hinnangul välistada, et ohvrit oli eelnevalt pestud. Siiski tuvastasid eksperdid ohvri kehalt võetud proovidest meessugukromosoomi DNA-profiili, mis jäi pikaks ajaks uurimise peamiseks juhtlõngaks. Paraku ei ole meessugukromosoomi profiil unikaalne, vaid see päritakse identsena meesliini pidi.

Juhtunu asjaolude selgitamiseks küsitles politsei tuhandeid inimesi, et koguda infot lapse kadumise ja võimalike kurjategijate kohta. Kontrolliti mobiilsideoperaatorite, turvakaamerate ja maksetoimingute info kohaselt piirkonnas liikunud inimesi; lapse võimalikke kohtakte sotsiaalmeedias ja kõiki vihjeid, mis juhtunu kohta politseisse tulid. Samuti kontrollis politsei varasemalt seksuaalkuritegusid ja raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pandud isikuid, keda oli kokku ligi sada. Teise tähtsa töösuunana otsis politsei kohta, kus kuritegu võidi toime panna, kuid see on tänaseni leidmata.

Nelja aasta jooksul on võrreldud 2855 mehe DNA proove, mille seast tehti kindlaks kokku 11 inimest, kellel on ohvrilt leitud meessugukromosoomi DNA-profiil. Kuna oli selge, et tuvastatud meessugukromosoomi profiilist kurjategija leidmiseks ja tema süü tõendamiseks ei piisa, otsiti rahvusvaheliselt võimalusi täiendavalt analüüsida ohvri kehalt ja leidmiskohast võetud proove.

2014. aasta sügisel saadeti Austriasse täiendavale uuringule 13 karva, mida Eestis analüüsida polnud võimalik. Austria eksperdid suutsid neist kolmel tuvastada mitokondriaalse DNA, mis ei kuulunud ohvrile ja võrdlesid neid Eestis tuvastatud meessugukromosoomi kandjatega. Ekspertide töö tulemusel sai politsei teada ühte perekonda kuuluvast kahest mehest, kelle mitokondriaalne ja meessugukromosoomi DNA kattuvad sellega, mis saadi ohvrilt ja tema leidmiskohalt kogutud DNA proovidest.

Politsei tuvastas, et kahest mehest ühel ei olnud võimalik seda kuritegu toime panna ning jätkas teise mehe seotuse kontrollimist. Mehelt oli DNA proov võetud 2014. aasta veebruaris. Proovi võtmisest kolm päeva hiljem oli mees teadlikult võtnud narkoüledoosi ühes Tallinna kortermajas ja surnud. Seega ei saanud uurijad meest küsitleda, kuid tehti kindlaks, et ta oli lapse kadumise ajal selles piirkonnas, puuduvad andmed tema tegevuse kohta kadumise ajal ning tal võis olla varasem kontakt lapsega.

Mehe surma tõttu pole võimalik taastada või täiendavalt uurida, mida ta 18. märtsil tegi ega koguda andmeid, mis seostaksid teda lapse kadumise ja tapmisega. Samuti ei ole praegusel hetkel täiendavalt võimalik töödelda lapse leidmiskohalt ja ohvrilt võetud proove, et tuvastada unikaalne DNA profiil, mis oleks piisav tõend mehe seostamiseks Varvara surmaga. Seetõttu lõpetati täna lapse surma uurimiseks alustatud kriminaalmenetluse, kuid teaduse arenedes või täiendava info lisandumisel on võimalik uurimist uuesti alustada.

Neli aastat väldanud uurimises osales üle saja politseiniku. Lapse leidmiskohalt ja surnukehalt võetud tõendite analüüsimisse kaasati lisaks Eesti ekspertidele ning kohtuarstidele ka Austria, Hollandi ja Saksamaa tippeksperte. Võimalikke juhtlõngu otsiti Europoli, Interpoli ja naaberriikide kaudu ning kaasati profileerijad Suurbritanniast ja Venemaalt. Uurijad kuulasid menetluse käigus üle 2100 inimest. Politsei viis läbi 117 jälitustoimingut ja ligi pooltuhat korda kasutati mobiilsideoperaatorite infot. Inimestelt laekus menetluse ajal ligi 220 vihjet sh selgeltnägijate teateid võimaliku kurjategija kohta, millest igaüht põhjalikult kontrolliti, kuid neist ükski ei viinud uurimises olulise infoni.

Varvara tapmise uurimisest hargnenud menetlustes on politsei ja prokuratuur nelja aasta jooksul kohtu ette saatnud kümneid seksuaalkurjategijaid kokku 121 kuriteoepisoodiga.

Ida prefektuuri kriminaalbüroo juhi Tarvo Kruubi sõnul pole politsei nelja aasta jooksul kordagi Varvara mõrva uurimisest loobunud või alla andnud. "See on olnud politsei jaoks mahukas ja keeruline uurimine, kuna lapse leidmiskohalt tõendite leidmine oli raskendatud, puudusid sündmuskoht, n-ö kuumad jäljed ning viited kurjategija kohta. See kuritegu läks korda kogu Eestile ja ka kõigile uurimisega seotud politseinikele," ütles ta.

Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross märkis, et üle nelja aasta väldanud kriminaaluurimine oli oma toimingute mahult üks suurimaid Eesti ajaloos. "Kriminaalmenetlus lõpetati täna. Vaatamata sellele, et meil on viiteid, kes võis mõrva toime panna, ei saa me täna enam paraku tõendeid juurde hankida, kuid oleme ka menetluse lõpetamise järel valmis uute tõendite lisandumisel või teaduse arenedes uurimise uuesti avama," sõnas Gross.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti ja Viru Ringkonnaprokuratuuri pressiteade