Homme, 22. aprillil algusega kell 10 toimub Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorum 2016, millel analüüsitakse turuolukorda ja otsitakse võimalusi sektori efektiivsuse tõstmiseks.

"Eesti põllumehed said möödunud aastal rekordilise teraviljasaagi, mis ületas juba teraviljasektori arengukavas 2020. aastaks püstitatud eesmärgi. Head tulemused pakuvad põllumeestele rõõmu, kuid kahjuks rikuvad ilusa pildi viie aasta madalaimad viljahinnad. Suuremate saakidega ei ole kaasnenud olulist sissetuleku tõusu," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Mati Koppel.

" Konkurentsis püsimiseks on oluline teraviljakasvatuse efektiivsuse tõstmine ja kasutatavate võtete majanduslik tasuvus. Teravilja madal hind sunnib järjest aktiivsemalt otsima ka võimalusi teraviljakasvatuse mitmekesistamiseks. Kasvamas on toidukaera nõudlus , mis võiks olla üks perspektiivsetest suundadest Eesti põllumeestele. Suuremat huvi tuntakse tatra kasvatamise vastu. Järjest enam otsitakse võimalusi teravilja töötlemiseks ja väärindamiseks, et anda kasvatatud saagile suuremat väärtust," lisas Koppel.

"Eestis on teravilja kasvupinna suurendamine keeruline, kuna oleme seotud Euroopa Liidu reeglitest tuleneva püsirohumaade säilitamise kohustusega. Samas on praegu paljud loomakasvatajad tootmist lõpetamas ja sooviks jätkata teraviljakasvatusega ," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Sõrmus tunneb heameelt, et viimase viie aasta jooksul on kaunviljade kasvupind Eestis pea neljakordistunud ja saak kasvanud üle viie korra. Nn rohestamise nõuete tulemusel kiirenes möödunud aastal kaunviljade pinna kasv veelgi. Kasvanud on ka kvaliteetse toiduherne nõudlus. Eestis võiks ühtlasi arendada ka toiduks kasutatava soja kasvatamise suunda, millele annaks arengutõuke soja lisamine rohestamise raames aksepteeritud kultuuride nimekirja. Kaunviljakasvatuse areng toob olulist keskkonnakasu, aitab parandada mullaviljakust ja suurendada kodumaiste proteiinsöötade kättesaadavust Eesti loomakasvatajatele.

Taust:

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati 2015. aastal teravilja kokku 350 400 hektaril. Aastaga on teravilja kasvupind suurenenud 5%. Teravilja kasvupinnast moodustasid suviteraviljad 66% ja taliteraviljad 34%. 2015. aastal kujunes teravilja kogusaagiks läbi aegade rekordiline 1,54 miljonit tonni, mis on eelmise aasta kogusaagist 26% enam. Teravilja kogusaagist moodustas nisu 53%, oder 36% ning kaer ja rukis kumbki 4%. Teravilja keskmine hektarisaagikus ulatus esmakordselt üle nelja tonni 4382 kilogrammini. Taliviljade keskmine saak oli aga koguni üle viie tonni hektari kohta.

Maailma teraviljasaak on väga hea olnud juba kaks aastat järjest, mis on viinud ka maailma teraviljavarude rekordilise tasemeni. See omakorda on muutnud ekspordivõimalused ebasoodsamaks ja surve teravilja hinnalanguseks püsib.

Maaeluministeeriumi foorumiks valminud ülevaatest selgub, et käesoleval saagiaastal ületab Eesti teravilja toodang sisemaist tarbimist juba üle kahe korra. Viimaste aastate head saagid on märgatavalt suurendanud isevarustatust ja ekspordivõimet. 2015. aastal suurenes teravilja ja -toodete ekspordi koguseline maht aastaga 49% võrra 875 tuhande tonnini. 2015. aastal eksporditi Eestist 150 miljoni euro väärtuses teravilja ja -tooteid. Olulisemad sihtturud meie teraviljale ja -toodetele olid Alžeeria (18%), Saudi Araabia (16%) ja Iirimaa (7%).

Statistikaameti andmetel on viimase viie aasta jooksul aasta-aastalt vähenenud rapsi kasvupind. Möödunud aastal kasvatati rapsi 70 800 hektaril, mida on aasta varasemast 11,5% vähem ja viie aasta võrdluses lausa viiendiku võrra vähem. Rapsi kogusaak on tänu oluliselt paranenud saagikusele siiski tõusnud. Möödunud aastal ulatus rapsi kogusaak 196 300 tonnini, mida on aasta varasemast 18% rohkem ja viie aasta võrdluses lausa 36% rohkem.

Teraviljafoorumi päevakava

Paide Kultuurikeskus (Pärnu tn 18, Paide)

09.00 Hommikukohv ja registreerimine

10.00 Foorumi avamine - Mati Koppel, EPKK teraviljatoimkonna esimees

10.10 Teraviljasektori väljavaated - Urmas Kruuse, maaeluminister

10.45 Panga vaade teraviljasektorile - Brit Juus, Swedbank

11.15 Teravilja ja rapsi maailmaturu ülevaade ja trendid - Mikael Jeppsson, Lantmännen Lantbruk (Rootsi)

11.55 Toidukaera sordid ja kvaliteedinõuded - Ineta Kārkla, Dobeles Dzirnavnieks (Läti)

12.30 Teraviljatoodete tarbimine - Pille Vahtramäe, Eesti Konjunktuuriinstituut

13.00 Lõuna

14.00 Ülevaade otsekülvikutest ja otsekülvi kasutamisest - Taavi Võsa, Eesti Taimekasvatuse Instituut

14.30 Taimekaitse pritsimiskaod - Jaanus Siim, Eesti Taimekasvatuse Instituut

15.00 Foorumi kokkuvõte

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 21.03.2016 pressiteade