Vastavalt 3. märtsil Narvas toimunud valitsuse kabinetinõupidamisel vastu võetud otsusele koostas Keskkonnaministeerium eelnõu, millega langetatakse käesoleva aasta 1. juulist kuni 2017. aasta lõpuni põlevkivi kaevandamisõiguse tasu määra ning põlevkivitööstust enim mõjutavate muude keskkonnatasude määrasid. Muudatuse mõju riigile kokku on hinnanguliselt 43 miljonit eurot.

Keskkonnaminister Marko Pomerants sõnas, et ta mõistab vajadust sektorit nafta maailmaturuhinna languse tõttu toetada, kuid keskkonnaministrina jääb ta valitsuse Narvas tehtud otsuse suhtes eriarvamusele, sest toetus viiakse ellu keskkonnatasandi meetmetega ja seda olukorras, kus Ida-Virumaa eristub keskkonnaseisundi osas ülejäänud Eestist väga selgelt. "Tööstuse toetamine kolmandiku Eesti keskkonnainvesteeringute arvelt, arvestades kogu investeerimisvajadust, taotluste mahtu ja eelkõige selle sektori enda keskkonnamõju, vajab tasandamist, mistõttu lisasime eelnõusse ettepaneku ajakohastada Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) laekumine ja tagada vajalike keskkonnainvesteeringute jaoks rahaline maht," ütles Pomerants.

Ettepaneku kohaselt tõuseks KIK-ile riigieelarvest laekuv osa kriisi ajal kehtestatud 2009. aasta tasemelt 2013. aasta tasemele, mille tulemusel langeks valitsuse otsuse mõju KIK-i laekumistele 10 miljonilt eurolt 3,7 miljonile eurole. "10 miljoni euro kadumine KIK-i keskkonnaprogrammist on keskkonna jaoks liiga suur kadu, eriti arvestades, et põlevkivitööstuse keskkonnamõju säilib ka madalate kütteõli hindade juures ning kui suures mahus tuleb järgmistel aastatel Eestil vee raamdirektiivist tulenevalt rahastada veeteenuse pakkumiseks vajalikke investeeringuid ja vältida veeteenuse hinna kasvamist üle tarbijate maksevõime, " selgitas keskkonnaminister.

Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu langetatakse eelnõuga praeguselt 1,58 eurolt tonni eest 0,29 eurole, millega tagatakse edaspidi vaid kohalikele omavalitsustele ette nähtud keskkonnakompensatsioon ning sektori panus riigieelarvesse ja KIK-i keskkonnaprogrammi kaob. Kaevandustest väljapumbatava vee tasumäär langetatakse tasemelt 53,25 eurot tuhande kuupmeetri eest tasemele 33,87 eurot tuhande kuupmeetri eest. Karjääridest väljapumbatava vee tasumäär langetatakse tasemelt 19,09 eurot tuhande kuupmeetri eest tasemele 12,14 eurot tuhande kuupmeetri eest. Põlevkivi aheraine tasumäär langetatakse tasemelt 1,31 eurot tonni eest tasemele 0,77 eurot tonni eest. Põlevkivi poolkoksi ja põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamise tasumäär langetatakse tasemelt 2,98 eurot tonni eest tasemele 1 euro tonni eest.

Lisaks kaotatakse Kirde-Eesti tööstuslinnades inimeste tervise kaitseks välisõhu saastamise tasudele kehtestatud koefitsient 1,5, mille eesmärk on suunata ettevõtteid sealset suurt saastekoormust vähendama. Ida-Virumaal heidetakse keskkonda kogu Eesti keskkonnaloaga hõlmatud õhu- ja veesaastest 50%-80%, millest enamuse moodustab põlevkivitööstuse saaste. Õhu- ja veesaastetasudest maksab põlevkivisektor veidi alla 60%.

Lahendused on planeeritud perioodiks 01.07.2016-31.12.2017. Kui raske kütteõli maailmaturu keskmine hind sellel perioodil tõuseb ning on kuue kuu jooksul kõrgem kui 235 eurot tonni kohta, võib valitsus erandolukorra kehtimise perioodi lühendada.

Seadus jõustub 1. juulil 2016. aastal.

Lisaks valitsuse kiireloomulisele otsusele muuta põlevkivisektori keskkonnatasude koormust töötab Rahandusministeerium 2017. aasta lõpuks välja pikaajalise mudeli, mis arvestaks põlevkivi eest nõutava riigitulu arvutamisel õli maailmaturu hinnaga ning Keskkonnaministeerium tellib samaks ajaks Eesti keskkonnakasutuse oluliste välismõjude rahasse hindamise analüüsi, mille käigus hinnatakse keskkonnakasutuse eri viiside keskkonnamõjud Eestis tervikuna ning nende välismõjude rahaline väärtus. Edaspidi saab keskkonna kasutamise kompenseerimist planeerides lähtuda nendest hinnangutest ja vajadusel muuta keskkonnatasude süsteemi ülesehitust tervikuna.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 17.03.2016 pressiteade