Riigikogu võttis tänasel istungil vastu Keskkonnaministeeriumi algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse, millega täiendatakse võõrliikide regulatsiooni, tagatakse nn vanade kaitse-eeskirjadega aladel kaitse jätkumine ja lihtsustatakse asjaajamiskorda.
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul lihtsustavad tehtud muudatused ka tegelikult asjaajamist. "Üks muudatus võimaldab ehituskeeluvööndisse rajada maakaabelliini ja olemasoleva elamu juurde näiteks maaküttesüsteemi, kaevu, elektriliini või mõnda muud elamu jaoks vajalikku tehnorajatist ilma planeeringuta," tõi ta näiteks seadusesse lisatavad punktid, mis sätestavad, et rannal ja kaldal ei laiene ehituskeeld maakaabelliini paigaldamisele ning olemasoleva elamu juurde tehnovõrgu ja -rajatise rajamisele.
"Kõik, kes arvasid, et need kaitsealad, mille puhul kaitse-eeskirjasid pole selle aasta maiks valmis jõutud jäävad kaitseta, siis nii see ei lähe!" lisas Pomerants. Nimelt muudetakse seaduses kuupäeva, mil kaotavad kehtivuse enne looduskaitseseaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjad, kui neid ei ole kehtiva seaduse alusel uuendatud või kaitset kehtetuks tunnistatud. Praegu on nn vana kaitsekorraga alade eeskirjade seadusega kooskõlla viimise tähtajaks seatud 1. mai 2016, uueks kuupäevaks saab 1. mai 2023. Tähtaja muutmata jätmisel oleks tekkinud olukord, kus kaitsekorra kehtivuse kaotamise tõttu jäävad mitmel kaitsealal loodusväärtused kaitseta ning võivad kahjustuda või halvimal juhul hävida.
Seaduse üks oluline muudatus on ka võõrliikide regulatsiooni viimine vastavusse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega, mis sätestab invasiivsete võõrliikide levimise ennetamise ja ohjamise nõuded Euroopa Liidus. Nimetatud määruse kohaselt ei tohi Euroopa Liidu jaoks probleemseid võõrliike ilma loata näiteks importida, vedada, pidada ja paljundada. Erandkorras saab selliseks tegevuseks taotleda loa, kui tegevus on vajalik teadusuuringute või ex situ liigikaitse jaoks. Võõrliikidega seotud lube hakkab väljastama Keskkonnaamet. Lisaks kinnitatakse rakendusaktiga Euroopa Liidu probleemsete võõrliikide nimekiri, mis hakkab kehtima 2016. aasta alguses. Võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest ette nähtud juriidiliste isikute maksimaalne karistusmäär tõuseb 32 000 euroni.
Seadusesse lisatakse kaalutlusnorm, mis leevendab isendikaitse reegleid II kaitsekategooria liikide mitteesinduslikes ja ebatüüpilistes populatsioonides. Mitmetel II kategooria liikidel on leiukohti, mis ei ole liigi säilimise seisukohast olulised, nagu näiteks üksikisendid, juhuleiud, ebatüüpiline kasvukoht või elupaik. Sellistes kohtades võib tulevikus Keskkonnaameti nõusolekul teatud tegevusi lubada.
Edaspidi võib kaitse alla võtmise menetluse algatamise teate ja kaitsekohustusteatise loodusobjekti asukoha kohalikule omavalitsusele ja kinnisasja omanikule saata lisaks tähtkirjale ka elektrooniliselt, kui menetluse läbiviijale on elektronposti aadress teada. Muudatuse tagajärjel vähenevad haldusorgani kulud, kuna elektrooniline kättetoimetamine on menetluslikult ökonoomsem kui tähtkirja saatmine. Samuti tagab tänapäeval paljudel juhtudel elektrooniline teavitamine parema menetlusosaliste kaasamise.
Uuendusena tekib võimalus loodushoiutoetust taotleda ka liigi ja elupaiga tegevuskavaga määratud poollooduslike koosluste säilimiseks vajalike tööde tegemisel. Muudatuse kohaselt saab keskkonnaminister edaspidi määrusega kehtestada ka toetuse tagasinõudmise korra. Selline võimalus hetkel puudub.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade
