Täna, 16. märtsil kell 11 Viljandimaal Polli Aiandusuuringute Keskuses algaval Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsioonilisel Aiandusfoorumil arutatakse, mil moel aiandustootjate tegevusest Eesti tarbija võimalikult palju osa ja kasu saaks.

"Eesti isevarustatuse tase aiandussaaduste osas on madalam, kui meie klimaatilised tingimused seda lubaksid. 2014/2015. turustusaastal oli see köögiviljade puhul vaid 55%, puuviljade ja marjade osas aga ainult 8%. Kahjuks on viimastel aastatel mõlemad näitajad halvenenud ja Eesti sõltub varasemast rohkem imporditud köögi- ja puuviljadest ning marjadest," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Tänavune aiandusfoorum pöörabki põhitähelepanu just puuviljade ja marjade kasvatamisele ja väärindamisele. Puuvilju ja marju tarbivad eestimaalased üle 8 korra rohkem kohalikust toodangust. Foorumil tutvustavad Eesti aiandusteadlased aktuaalseid uurimissuundi, aiandustootjate kogemustest saab aimu maasikakasvatusest, õunaaedade saagi väärindamisest õunamahlaks, käsitlemisele tuleb kultuurmustikate kasvatamine, aga ka Eestis ja Lätis järjest enam populaarsust koguv viinamarjakasvatus.

Maaeluministeerium koos aiandustootjatega on välja töötanud Eesti aiandussektori arengukava aastateks 2015 - 2020, selle põhieesmärk on Eesti aiandussektori jätkusuutlikkus ja eestimaalaste varustamine tervislike kodumaiste aiandussaadustega, aga samuti ka meeldiv elukeskkond. Eesti isevarustatuse tase peaks 2020. aastaks kasvama köögiviljade osas 75 protsendini ning puuviljade ja marjade osas 15 protsendini. Kuigi meie siseturg on väike, peaks erinevate aiandusvaldkonnale mõeldud Maaelu arengukava toetustega püstitatud eesmärgid olema saavutatavad.

Aiandus on väga suures osas väiketootmine, suurtootjaid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Seetõttu on väga oluline aiandussektori ettevõtjate koostöö. Kui 2013. aastal oli valdkonnas vaid 7 kartuli-, köögiviljakasvatuse-, puu- ja marjakasvatusega tegelevat ühistut, siis 2014. aastaks kasvas see arv 11-ni. Tegevusalade lõikes kuulus nendest ühistutest 47% tootmise valdkonda, 35% hulgimüügi ja 18% töötlemise valdkonda.

Aiandusfoorumi kava

10.30 Registreerimine, hommikukohv

11.00 Foorumi avamine, tervitus foorumil osalejatele - Raimond Strastin, EPKK aiandustoimkond/Eesti Aiandusliit

11.10 Maaelu arengukava aianduse meetmete käivitamisest - Illar Lemetti, Maaeluministeerium

11.40 Põhjapiirkonda sobivate viinamarjasortide kasvatus. Eesti tingimustele vastavate sortide valik - Kadri Karp, EMÜ aianduse osakond

12.00 Õunamahla kvaliteet sõltuvalt õunte tootmisviisist, säilitustingimustest ja pressimismeetodist - Ulvi Moor, EMÜ aianduse osakond

12.20 Mustikate kasvatamine mahajäetud turbaväljal - Marge Starast, EMÜ aianduse osakond

12.40 Maasikakasvatus Eestis, sordivalik ning väljundid turule - Valdis Kaskema, Kindel Käsi OÜ

13.10 Lõuna

14.00 Riigikogu maaelukomisjon aiandusest: regionaalpoliitiline aspekt, isevarustatus ning toidujulgeolek - Igor Gräzin, Riigikogu liige

14.30 Viinamarjakasvatus Lätis, sordid ja turustus - Martin Samm, SIA MAA.studija

15.00 Innovaatilised aiandustooted ja nende turg: köögiviljakrõpsude tootmine - Indrek Palu, Mulgi Krõpsud OÜ

15.20 Innovaatilised aiandustooted ja nende turg: külmkuivatustehnoloogia võimalused tootearenduses - Mermi Kangur, Freezedry OÜ

15.40 Polli Aiandusuuringute Keskuse kompetentsikeskuse võimalused ja teenused aiandustootjale - Piia Pääso, Polli AK

16.00 Foorumil osalejatel on võimalik tutvuda kompetentsikeskusega, ringkäik juhendaja saatel

17.15-17.45 Foorumi kokkuvõte ja arutelu

Aiandusfoorumit toetab Euroopa Liit. Foorumiks ilmub artiklite kogumik.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 16.03.2016 pressiteade