Vahendame ajalehest Järva Teataja järgneva kirjutise:

“Peale puhkajate on tänavuse suve üle põhjust rõõmustada ka mesinikel, kes saavad tarudest hea saagi, mesi on tavapärasest ka kvaliteetsem.

«Sel aastal on suurepärane meesaak,» sõnas mesinik Lembit Liin vaimustunult. «Kui jaanipäeval poleks vihma tulnud, räägiksin teist juttu ja valaksin suuri pisaraid.»

Liini ütlust mööda on kuumad ilmad mesinikele hästi mõjunud. «Mesilased on rahulikud ja nii saab tarude juures näovarjutagi toimetada,» lausus ta.

Mesi on erakordselt aromaatne

Liin märkis, et suurem saak on tarudes ja mesinik olgu vaid meheks ning korjaku see ruttu ära. Tema tähelepanekut mööda on juba 90 protsenti meest tarudes või nõudes.

Ta lisas, et mesilaspered said areneda vihmaperioodiks tugevaks ja sülemlemine, millega tavaliselt palju mett kaotsi läheb, oli väike.

Tavaliselt lõpeb meekorje juuli lõpus, kuid tänavu on saak juba valmis. «Kes augusti lõpus mett tahab korjata, peab kanarbiku peale lootma,» tähendas Liin. «Kuid kanarbikku kahjustas külm talv. On veel kõvasti vihma vaja, et sealt nektarit saada,» ütles ta ja lisas, et mesindusaasta on siiski enam–vähem läbi.

Selle aasta mesi on Liini meelest kuiva tõttu aromaatsem kui tavaliselt. «Kui on vähem niiskust, saavad mesilased nektarit, mis pole nii vesine. Muidu kulutavad mesilased nektari ventileerimisele palju energiat ja mesi pole nii aromaatne,» selgitas ta.

Liini arvates on tänavune mesi parim, mis üldse olla saab.

Seetõttu ei väsi ta ka usinaid putukaid kiitmast. «Mesilaste töö on nüüd tehtud, minu sügav kummardus neile, et nad mind ühelgi aastal pole alt vedanud.»

Ainus, mis talle muret valmistab, on üha kallinevad hinnad, mistõttu välismaa mesi hakkab järjest rohkem turule pressima. «Nüüd on kütus ja kõik muu aina kallim. Välismaalt oodatakse vaid signaali mee hinna tõusu kohta, et turg siis võõra toodanguga üle uputada,» lausus ta.

Liin ei kavatse oma mee hinda sentigi tõsta ja soovitab eestlastel kodumaist mett osta, et tervist hoida ja mesindusse investeerida. «Eesti mesi nagu ka eestlased ise on maailma parim,» märkis ta.

Tema ütlust mööda pole mesinikud mitte põllumehed, nagu paljud arvavad, vaid sotsiaaltöötajad, kes rahva tervise eest hoolitsevad. «Kuskil pole haiget mesinikku. Mesinik lõkendab punavalt ja on alati parima tervise juures,» ütles ta.

Oma mee kiituseks sõnas Liin, et tal on vabariigi parimad seadmed. Tarud on Soomest ja Taanist, vurr Saksamaalt, lahtikaanetaja Austraaliast.

Samuti on erilised ka mesilased. «Hoolitsen nende eest hästi, naine juba kurdab, kõik armastus lähebki nende peale,» lausus ta naljatades.

Savine pinnas tagab hea meesaagi

Paide mesinik Armen Martsepp nõustus Liiniga, et tänavune saak on hea ja paremgi kui mullu. Üheks soodustajaks peab ta Järvamaa savist ja madalat pinnast, mis hoiab pikalt niiskust.

Veel kiidab ta sooje öid, mis on nektari saamisel määravad.

«Põhjamaade mesi on üldse üks vitamiinirikkamaid,» märkis ta. «Et taimedel on lühike õitseaeg, peavad nad palju energiat koguma, et mesilane nektari kätte saaks.»

Martsepa mesilaste töö pole veel läbi, sest septembrini saab nektarit veel kanarbikult ja põdrakanepilt.

Türi mesinikul Rein Koobasel on meekorjamine veel pooleli. Ta arvas, et kuiv on siiski meesaagile liiga teinud ja nektari eritus on kehv. Suurt saaki ta sel aastal ei looda.

Ka Koobas kurdab välismaise mee sissetungi üle. «Eesti mesi on üks paremaid. Kesk–Eestis pole suuri tööstuseid, mistõttu on siinne mesi veel kõige puhtam,» lisas ta.”

Allikas: Järva Teataja