Asta Kask (neiuna Lauri) sündis Läänemaal Taebla valla Tagavere külas Oti Uuetoa talus.

Ametikoolitust alustas ta oma vanemate soovitusel Vana-Vigala Aianduskoolis 1950. aastal ning jätkas Räpina Aiandustehnikumis, mille lõpetas 1957. aastal noorema aiandusagronoomina. Aiandus, täpsemalt viljapuud olid Asta Kase kutsumuseks.

Juba aianduskooli õpilasena sõitis ta jalgrattaga Läänemaa taluaedades Kullamaal, Noarootsis ja Ristil sihiga leida talvekindlaid ploomisorte ja nende omajuursetelt puudelt võtta juurevõsusid, et taastada isa poolt rajatud puuviljaaed, mis hävis 1939/40. aasta väga karmil talvel. Neist ja ka hilisematest kohalike omajuursete ploomide kogumistööst on jäänud jälg Eesti aiandusloosse ploomisordi „Märjamaa” kujul.

Asta Kask oli väga sihikindel ja edukas harrastusaretaja. Hiljem oma koduaias on ta valinud kultuursortide looduslikult tolmelnud õunaseemikute hulgast suvisordi „Kasper” ja sügissordi „Koonik” ning ploomiseemikute seast sordid „Miku” ja „Riina”. Peale nende on veel aretised Kasepere taliõun, Mõnsa ja Magus-magus.

Asta käes õnnestusid kõik viljapuud. Ta koduaias kasvas rohkesti õrnavõitu mureleid. Nendelt puudelt oskas ta saada igal aastal vilju.

Asta Kase noorusharrastuseks oli jalgrattasport. Ta oli spordiseltsi Jõud ja ka Eesti koondise liige. Nõukogude Liidu meistriks sai ta 1955. aastal, 1956. aastast sai ta Nõukogude Liidu meistersportlaseks jalgrattaspordis.

Vanemas eas huvitus Asta tõukoerte kasvatusest.

Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli Aiandusuuringute keskuse õun- ja luuviljaliste rühma teadlased kummardavad tänus oma kolleegile Asta Kasele.

Soovime, et kodumaa muld oleks talle kerge ning tema elutöö jääks püsima aegadest aegadesse.

Puhka rahus, aatekaaslane ja kolleeg!

Toivo Univer

Allikas: Märjamaa Nädalaleht