Erametsakeskuse tellimusel valmis uuring "Puidu kasutusest saadav lisandväärtus ning selle mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile ja maksutulule". OÜ Finantsmaailm koostatud uuringu aluseks on 2007.-2014. aasta andmed ja selles analüüsitakse nii puidukasutuse otseseid kui ka kaudseid mõjusid Eesti majandusele.

Võrreldes esimese samalaadse analüüsiga (Kaimre, 2008), mis annab ülevaate puidukasutuse otsesest mõjust riigi SKP-le ja lisandväärtusele, võtab seekordne uuring arvesse ka puidukasutuse laiemat mõju riigi maksutuludele ja tööhõivele. See annab poliitikakujundajatele täielikuma ülevaate kavandatavate otsustega (näiteks raiemahtusid mõjutavad, veosepiirangud jms) kaasnevatest riskidest ja võimalustest.

Analüüsi tulemustest selgus, et:

1. Aastal 2014 lähenes metsanduse toodete eksport 1,3 miljardile eurole ja moodustas 10,4% Eesti kaupade koguekspordist. Kuna metsanduse toodete eksport ületab importi, annab sektor olulise panuse Eesti väliskaubanduse tasakaalustamisse.

2. Metsanduses loodud otsene lisandväärtus on viimastel aastatel olnud 4% lähedal ja on kõige kiiremini kasvanud puittoodete tegevusalal. Aastal 2014 ulatus metsanduse tegevusalade lisandväärtus 700 miljoni euroni. Tihumeetri kohta oli lisandväärtus 2014. aastal üle 90 euro.

3. Kui metsanduses otseselt loodud lisandväärtusele lisada ka kaudne ja indutseeritud lisandväärtus, on summa ligikaudu kolmekordne. Aastal 2014 ületas see 2 miljardi euro piiri ning moodustas 11,6% Eesti kogu lisandväärtusest ning 10,1% Eesti SKP-st. Tihumeetri arvestuses teeb see 266 eurot.

4. Metsanduse tegevusaladel hõivatute arv on püsinud 24 tuhande ligidal ning annab ligikaudu 4% Eesti kogu tööhõivest (so sarnane osakaal, mis lisandväärtusel). Miljoni tihumeetri raiemahu kohta on üle 3000 hõivatu. Koos kaudsete mõjudega - läbi vahe- ja lõpptarbimise - on sektoriga seotud hinnanguliselt ligikaudu 67 tuhat töökohta ehk üle 10% Eesti hõivatute arvust.

5. Metsanduses on keskmine palgatase kõrgeim metsamajanduse tegevusalal, kus see oli aastal 2014 45% kõrgem kui Eesti keskmine palk. Riigimetsa Majandamise Keskuses oli keskmine palk omakorda ligikaudu 10% kõrgem kui metsamajanduses tervikuna. Paberi- ja puidutööstuses on keskmine palk Eesti keskmise lähedal, samas on seal palgakasv olnud mõnevõrra kiirem kui Eestis keskmiselt.

6. Aastal 2014 olid otsesed ja kaudsed maksulaekumised metsandusest kokku ligikaudu 600 miljonit eurot ja moodustasid Eesti kogu maksulaekumistest 9% (maksumõjude hindamisel vaadati ettevõtete tootmismaksude (sh maamaks), neto-tootemaksude, tööjõumaksude ja ettevõtte tulumaksu laekumisi ja eraisikust metsaomanikelt arvestuslikult laekuvat maksutulu). Tihumeetri kohta on arvestuslik maksutulu üle 70 euro.