Tänavu juulis allkirjastas keskkonnaminister määrused, millega tagatakse kuue kaitsealuse linnu- ja loomaliigi kaitse ka väljaspool kaitsealade piire.

"Eestis on selliseid haruldasi linnu- ja loomaliike, kes vajavad kestmiseks senisest suuremat turvalisust ka väljaspool kaitsealade piire ja kelle püsielupaikades tuleb piirata inimtegevust," selgitas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja kt Ülle Harak kaitsemeetmete vajadust.

Püsielupaikadena võeti kaitse alla 39 must-toonekure ja 11 suur-konnakotka pesapaika, mis asuvad kokku 2374 hektaril ja kus peamised piirangud on seatud metsaraiele. Lindude häirimine on keelatud pesitsemis- ja poegade üleskasvatamise ajal.

Nahkhiireliikide püsielupaigad lähevad kaitse alla Vääna-Vitis, Vääna-Postis ja Laagris eesmärgiga säilitada neile talvitumisalad Peeter Suure merekindluse blindaaþides ning maa-alustes käikudes. Kolme püsielupaiga pindala on kokku 135,6 ha ja peamised piirangud on seatud ehitustegevusele, hoonestustihedusele ja haljastusele, et loomi häiritaks võimalikult vähe.

Kaitse alla võeti kõrede ja kivisisalike 7 püsielupaika karjäärides kokku 276 hektaril. Mõlema liigi jaoks on oluline, et liivakarjäärides oleks tagatud elupaikade pidev muutumine ehk oleks takistatud nende kinnikasvamine (rohtumine, võsastumine). Seega on kaevandustegevus lubatud, kuid kooskõlastatult kohaliku keskkonnateenistusega.

Lendoravate püsielupaigad võeti kaitse alla 26 kohas kogupindalaga 1264 ha. Et ka tulevikuks püsiksid lendoravale sobivad metsaosad, on neis metsaraie lubatud kohaliku keskkonnateenistuse nõusolekul. Keskkonnateenistus annab koostöös ekspertidega soovitused, kuidas teha raiet lendorava elutingimusi kahjustamata.

Kõigile neile maaomanikele, keda kaitseks rakendatavad piirangud puudutavad, saadetakse kaitsekohustusteatised.

Püsielupaikade kaartidega saab põhjendatud huvi korral tutvuda Keskkonnaministeeriumis, maakonna keskkonnateenistuses või keskkonnaregistris (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses).

Eestis on kokku 326 I ja II kategooriasse kuuluvat kaitsealaust liiki, kellele tuleb tagada kas täielik või osaline kaitse, sest tegemist on haruldaste, hävimisohus või ohustatud liikidega.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 28.07.2006 pressiteade.