Riigikogu maaelukomisjoni tänasel kohtumisel Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse voliniku Vytenis Andriukaitisega arutati seakatkuga seotud piirangute leevendamise ja toiduohutuse tagamisega seotud küsimusi. Kohtumisel osalenud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus selgitas volinikule, et seakatku leviku tõttu kehtestatud kauplemispiirangud on avaldanud Eesti seakasvatajatele katastroofilist majanduslikku mõju ning uuris võimalusi kitsenduste leevendamise osas.
Vytenis Andriukaitis rõhutas kohtumisel, et sigade Aafrika katku levik on tuletanud seakasvatajatele meelde, kui oluline on bioohutuse nõuete järgimine farmides. Tema sõnul on sigade Aafrika katku tõrjumise strateegias kesksel kohal metsigade arvukuse vähendamine, sh emiste küttimine. Euroopa Liidu jaoks on äärmiselt oluline, et panna katku levikule piir ja vältida selle jõudmist EL katkuvabadesse piirkondadesse. Volinik rõhutas, et tauditõrje on võtme tähtusega EL liikmesriikide liha ekspordi seisukohalt. Samas andis volinik lootust, et teatud paindlikkus õigusaktide muutmisel on olemas, kui olukord muutub ja ja leevendusmeetmeid on võimalik rakendada.
Maaelukomisjoni esimees Ivar Padar tõi kohtumisel esile, et seakatku levikul Euroopa Liidu riikidesse on olnud suur majanduslik mõju. Eesti ettevõtjatele tähendas see 2015. aastal täiendavat kulu orienteeruvalt 7 miljoni eurot, prognoositav kulu 2016. aastal on 36 miljonit eurot. Padar juhtis tähelepanu asjaolule, et kuna seakatk on levinud piki Euroopa Liidu idapiiri ülevalt Läänemerest kuni Musta mereni, siis on EL-i idapiiril läbi viidava tõhusa sigade Aafrika katku tõrje näol tegemist selgelt ühenduse ülese huviga. „Mida tõhusam tõrje piiriäärsetes riikides, seda paremini on kaitstud teised EL-i liikmesriigid,“ selgitas Padar.
Kohtumisel märgiti, et Eesti seakasvatus on võrreldes teiste naaberriikidega raskemas olukorras, kuna suur osa seakasvatusi jääb kaitsemeetmete kolmandasse tsooni. „Kolmanda tsooni piirangud on olnud karmid ka nende seakasvatajate suhtes, kelle farmides katku pole, kuid kellele on kehtestatud piirangud, mis on tekitanud põhjendamatut majanduslikku kahju,“ nentis Padar.
Balti riigid ja Poola on saavutanud, et kolmanda tsooni piirangute kehtivusaeg võiks olla üks aasta, kui seal ei ole ühtegi kordusjuhtumit. Oluline on ka see, et saaksime Euroopa Komisjoni piirangute kehtestamisel kolmandast tsoonist viia teise tsooni välja elussigu, hoida neid kuu aega karantiinis ja teha nad sellega ekspordivabaks. Leevendust on seni pakkunud sigade eraldusmeede, mida tuleks arukalt rakendada ka edaspidi.
Padari sõnul võib seakatk meie regiooni jääda pidama kauemaks. Seoses sellega ongi vaja arendada teadusalast koostööd, et seakatkuga toime tulla ja leida toimivad ravivõimalused.
Vytenis Andriukaitis pidas tähtsaks ettevaatusabinõude rakendamist toiduohutuse valdkonnas seoses seakatku kriisiga. Samas tõdeti, et rakendatud abinõud peaksid tuginema viimastel kättesaadavatel teaduslikel andmetel.
Padar toonitas, et Euroopa Komisjon peaks leidma senisest veelgi rohkem võimalusi sigade Aafrika katku valdkonna teadustegevuste toetamiseks. „Teaduslikult on vaja rohkem tõestada, et kehtestatud piirangud oleksid õiglased, samas võttes arvesse ka tarbijate võimalikke riske seoses toiduohutusega,“ ütles Padar.
Maaelukomisjoni tänasest istungist võtsid lisaks komisjoni liikmetele osa ka Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse voliniku nõunik Marco Valleta, Euroopa Komisjoni tervise- ja toiduohutuse peadirektoraadi direktor Bernard Van Goethem ja Paavo Palk Euroopa Komisjoni Eesti esindusest.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
