Eesti toetab enamikku Euroopa Komisjoni ringmajanduse paketi meetmeid, millega soovitakse Euroopa Liidus toetada konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku majanduse kasvu, suurendades ressursside tõhusamat ja keskkonda säästvamat kasutamist kogu toote väärtusahela ulatuses.

"Säästev tarbimine, tootmine ja innovatsioon on võtmesõnad uute ettevõtlusmudelite ja turgude arendamiseks," rõhutas keskkonnaminister Marko Pomerants, lisades, et jäätmetekke vältimine ja suurem jäätmete taaskasutus toorainena vähendab oluliselt koormust keskkonnale.

Ringmajanduse seisukohalt on paketi üks olulisemaid meetmeid ökodisaini direktiivi muutmine. Toodete keskkonnamõju vähendamiseks kavandatavate täiendavate nõuete kehtestamisega soovitakse tõhustada toodete parandatavust, vastupidavust ning ringlussevõetavust. Just toote kavandamise etapis tehakse otsused, mis saavad määravaks kogu toote olelusringis: millist materjali kasutada, kust seda hankida, milliseid ressursse selle töötlemine nõuab ning millised jäätmed protsessi käigus tekivad. "On igati mõistlik - enne kui mingit vidinat tegema hakata - ka teada, mis sellest pärast eluea lõppu võiks saada," sõnas Pomerants.

Keskkonnasõbralike toodete ja teenuste kasutamise eesmärgil toetab Eesti ka keskkonnahoidlike riigihangete laialdasemat kasutuselevõttu. "Avaliku sektori eeskuju ja initsiatiiv on siinkohal kahtlemata määrav," lisas keskkonnaminister.

Paketi jäätmealased pikaajalised eesmärgid on peamiselt seotud sihtarvude kehtestamisega. EL-i jäätmealastes õigusaktides sätestatud õiguslikult siduvad sihtarvud on olnud peamine vahend jäätmekäitlustavade parandamisel, ringlussevõtu suurendamisel, jäätmete prügilasse ladestamise piiramisel ja tarbijate käitumise muutmise stimuleerimisel.

Aastal 2025 tuleb korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta minimaalselt 60% olmejäätmeid. 2014. aastal oli ringlussevõtu tase 35%, seega tuleb Eestil eesmärgi saavutamiseks vaeva näha. Uued sihtarvud seatakse ka pakendijäätmetele. On ka eesmärke, mille Eesti on juba täitnud. Nimelt ei tohi alates aastast 2030 prügilatesse ladestada rohkem kui 10% olmejäätmete tekkest, 2014. aasta seisuga ladestatakse Eestis vaid 6,5% jäätmetest.

"Seatud eesmärkide elluviimine eeldab igaühe panust. Nii sõltub ettevõtetest, milline on toodete disain või jäätmete taaskasutamine, roheliste riigihangete põhimõtete ulatuslikum rakendamine vähendab avaliku sektori ökoloogilist jalajälge ning üksikisiku mõistlik ja teadlik käitumine vähendab asjatut tarbimist ning vähendab jäätmeteket," loetles Pomerants.

Euroopa Komisjon võttis uue paketi vastu 2. detsembril 2015. Paketi eesmärk on leida lahendusi majanduse ja keskkonnaga seotud probleemidele selliste vahenditega nagu ressursikasutuse tõhususe suurendamine, kogu väärtusahela hõlmamine ja innovatsioon, võimaldades seeläbi arendada uusi turge ja ettevõtlusmudeleid.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 11.02.2016 pressiteade