Kaks karuputke liiki - Sosnovski karuputk (Heracleum sosnovskyi) ja hiid-karuputk (Heracleum mantegazzianum) - on mürgised sissetoodud liigid. Välimuselt ning omadustelt on need kaks liiki väga sarnased, kasvades tihedate kogumikena maanteede ja raudteede servadel, söötis põllumaadel ning jõgede ja ojade kallastel. Et taimed kasvavad keskmiselt 2-3 meetri, maksimaalselt aga kuni 5 m kõrgusteks ja varre läbimõõt võib maapinna lähedal ulatuda 10 sentimeetrini, on tegemist Euroopa kõige suuremate rohttaimedega.

Tõrje

Looduskaitseseadusest tulenevalt on võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine keelatud.

Tulnuktaimede tõrje on aastatepikkune protsess. Taimedest vabanemiseks tuleb takistada viljumist ehk vältida seemnete valmimist. Kuna kõik seemned ei idane ühel ja samal aastal, tuleb sama tõrjet korrata mitu aastat järjest, kuniks mulda talletunud seemepank lõplikult ammendub. Piisab vaid ühest korrast lasta taimedel viljuda ning seni tehtud vaev taime tõrjumiseks on sama hästi kui kasutu, hoolimata sellest, milliseid tõrjemeetodeid on kasutatud.

Karuputke peamisteks tõrjemeetoditeks on niitmine, mürgitamine, juurte läbilõikamine ja väljakaevamine, õisikute korjamine ning karjatamine. Meetodi valik sõltub eelkõige koloonia suurusest ja asukohast. Töö lihtsuse seisukohast vaadeldes tuleks tõrjega alustada varakevadel, kui taimed on alles väikesed ja õrnad sest siis nad on tõrjujale vähem ohtlikud. Tõrjet on kasulik ka suve jooksul korrata, et võimalikult palju takistada seemnete valmimist ning levikut. Botaaniliselst vaatenurgast vaadatuna on tõhusaim tõrje selline, kus taim lastakse kasvada kuni õite puhkemiseni, mille järel raiutakse õisikud maha ja põletatakse. Selline taim hukkub, sest teadupärast karuputk õitseb elu jooksul vaid ühe korra.

Kuidas aga toimida praegu?

¨                   Kui koloonia on kaevamiseks liiga suur või kasvab kõval pinnasel, on soovitatav putki mürgitada glüfosaadil põhinevate herbitsiididega, kasutades käsipritsi ja pritsides ainult karuputke taimi. See aitab kodumaisel taimestikul mürgist pääseda ning taastada rohukamar karuputkedest paljastunud mullal, mis surub seemnetest tärganud karuputkede arvukuse alla.

¨                   Kui taim suutnud õitsema minna, oleks ohutum kõikidele õisikutele riidest või kilest kott ümber siduda ja oodata seemnete küpsemist. Seejärel tuleb õisikud koos kotti pudisenud seemnetega maha lõigata ja ära põletada. Pärast viljumist karuputke taim sureb.

¨                   Pärast kaevamist tuleks silm peal hoida, sest kõiki taimi ei pruugi üles leida ja mõni kavaldab teid üle ka. Siis kaevake aga uuesti.

¨                   Lihtsalt niites võib sama taimega võidelda aastaid, sest juurtesse talletunud energia on piisav ja taim säilitab elujõu ka pärast õitsemiseelset mahaniitmist.

Allikas: Riiklik Looduskaitsekeskus