Eurotoetuste 2007-2013 perioodi viimasel toetuste väljamaksmise aastal maksti välja 80 miljonit eurot, mis tähendab, et eelmise perioodi kogu keskkonnavaldkonnale eraldatud 730 miljonist eurost on välja makstud 99% ning ellu viidud 352 projekti.

„Kõige mahukam keskkonnaprojektide valdkond on endiselt veetaristu arendamine, kuhu 2015. aastal suunati ligi 50 miljonit eurot ning perioodi 2007-2013 jooksul ühtekokku ligi 470 miljonit eurot Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Kõik ikka selleks, et kraanist tulev joogivesi oleks joodav ning reovesi saaks puhastatud. Veendumaks Euroopa Liidu rahade otstarbekas kasutamises maitsesin vett Narva veepuhastusjaama avamisel. Joodav, mis joodav. Analüüsid muidugi kinnitavad sama,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Üks suurimaid oli Narva linna veeprojekt, millega parandati ligikaudu 58 000 narvalase joogivee kvaliteeti. Seitse Järvamaa omavalitsust tegid koostöös korda torustikud ja reoveepuhastid, tänu millele vähenes keskkonnareostuse tekke võimalus ning väikereoveepuhastid ei ohusta enam Pandivere põhjavett. Mastaapne veemajandusprojekt lõpetati ka Sillamäel, mille käigus korrastati linna veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem ning Harku vallas jõudis lõpule Meriküla reoveepuhasti rekonstrueerimine.

Möödunud aastal valmis ühtekuuluvusfondi rahade abil jõgede paisudel 33 uut kalade läbipääsu. Möödunud aastal paranesid kalade rändetingimused Põltsamaa jõel, Vasalemma jõel, Valgejõel, Nõmme jõel jt. Kogu eurotoetuste perioodi 2007-2013 kestel on kalade ränne muudetud võimalikuks 86 paisul ning projektide elluviimiseks on kulunud 22 miljonit eurot ühtekuuluvusfondi toetust. 2015. aastal tehti väljamakseid ligi 6 miljoni euro ulatuses.

Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil koristati jääkreostusest mitmed endised sõjaväe- ja tööstusalad. Tööde raames korrastati 2015. aastal muu hulgas Holstre-Nõmme ja Umbsaare endiste asfaltbetoonitehaste territooriumid ning tehti puhtaks Tallinn-Väike ja Tapa veduridepoo territooriumid. Kokku puhastati perioodi 2010-2014 vahenditest 14 jääkreostusobjekti. 2015. aastal investeeriti jääkreostuse likvideerimisse ligi 7 miljonit eurot.

Looduse mitmekesisuse säilitamisse suunati 2015. aastal ligi kolm miljonit eurot Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi raha. Näiteks Lahemaa ja Matsalu rahvusparkides, Kaali meteoriidikraatri ümbruses ning Alam-Pedja maastikukaitsealal rekonstrueeriti jalg-, matka- ja õpperadu ning muud külastajatele mõeldud infrastruktuuri. Ette valmistatud rajad võimaldavad inimestel looduses hõlpsamini käia ning samal ajal aitab kaitstavaid väärtusi ka säilitada.

Möödunud aastal lõppes ka Tallinna 3. ja 4. trammiliini trammiteede rekonstrueerimise projekt, mille tulemusel muutus liikumine Tondilt ja Lasnamäelt kesklinna kiiremaks ja mugavamaks. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendusel investeeriti projekti 25 miljonit eurot. Sellest 2015. aastal üle 9 miljoni euro.

Eurotoetused võimaldavad ellu viia erinevaid projekte, mille tulemusel püsib meie looduslik mitmekesisus, säästlikud ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad muutuvad kättesaadavaks ning kultiveeritakse harivat ja kasulikku looduses liikumist. Kõik perioodi 2007-2013 projektid jõuavad lõpuni 2016. aasta esimestel kuudel. Samuti on alanud aastal hoo sisse saamas mitmed Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi projektid, kus keskkonnavaldkonnale on eraldatud ühtekokku ligi 400 miljonit eurot.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 26.01.2016 pressiteade