Eesti lihaveisekasvatus kasvab jõudsalt, ehkki veiseliha tarbimine Eestis on viimastel aastatel mõnevõrra langenud.
Eestis on lihaveisekasvatuseks väga soodsad klimaatilised tingimused. "Eesti liigirikaste karjamaade kasu ulatub kaugemale kui Guinnessi rekordite raamat. Lisaks statistilisele väärtusele on meie karjamaad ideaalseks koduks veistele, kes omakorda on ainuõiged hooldama meie rohumaade unikaalseid looduslikke kooslusi," ütles lihaveisekasvatajaid koondava MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige Katrin Noorkõiv.
"Sellistes tingimustes kasvanud punane liha pole kindlasti tervisele kahjulik. Eestimaal kasvanud veiseliha on parim toit südamele," ütles Noorkõiv, kes ei ole nõus möödunud aasta oktoobris avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni WHO raporti seisukohtadega punase liha kohta. Tervise Arengu Instituudi uute toitumissoovituste kohaselt võiksid segatoidulised inimesed punast liha süüa kuni 500 grammi (kuumtöötlemata kujul umbes 700 grammi) nädalas.
Eesti lihaveisekasvatuse areng on olnud muljetavaldav. "Eestis tegeletakse jõudsalt lihaveiste aretusprogrammide ning lihaveiste geneetilise hindamise ja kvaliteedikavadega," rõhutas Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esimees Aldo Vaan.
Tänavu aasta alguse seisuga kasvatati PRIA andmetel Eestis juba 16 erinevast tõust kokku 66 238 lihaveist.
Lihaveisekasvatusest on saanud arvestatav ekspordile orienteeritud majandusharu. 2015. aastal eksporditi Eesti lihaveiseid 12 erinevasse riiki ja ekspordiks läks kokku üle 9000 lihaveise. Suurimad ekspordipartnerid olid Poola ja Türgi, aga lihaveiseid viidi näiteks ka Liibanoni, Usbekistani, Gruusiasse, Valgevenesse ja Eesti lähiriikidesse ning Lõuna-Euroopasse.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab 26. jaanuaril Tartumaal Märjal Lihafoorumi 2016, mis toob kokku sadakond lihasektori esindajat. Foorumil arutatakse lihaveise-, lamba- ning sealihatootmise olukorda ja väljavaateid. Foorumiks ilmub liha tootmist, töötlemist ja tarbimist käsitlev artiklite kogumik. Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit.
Lihafoorum 2016
PÄEVAKAVA
09:30-10:00 Kogunemine, tervituskohv
10:00-10:10 Foorumi avamine – Riho Kaselo, EPKK lihatoimkonna esimees
10:10-10:40 Eesti lihasektori olukord ja väljavaated – Urmas Kruuse, maaeluminister (kinnitamisel)
10:40-11:00 Liha uutes toidusoovitustes – Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituudi ekspert
11:00-12:40 Paneeldiskussioon: Eesti lihaveise- ja lambakasvatussektori väljavaated – loomakasvatusest valmistoote turustamiseni
Moderaator: Roomet Sõrmus, EPKK juhataja
Taime Puura, Eesti Lambakasvatajate Seltsi juhatuse tegevjuht
Katrin Noorkõiv, MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige
Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees
Aldo Vaan, Eesti Lihakasvatajate Seltsi juhatuse liige
Arnold Pastak, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor
Mehmet Kumru, veiste ekspordi arendaja Eestist Türki
12:40-13:30 Lõuna
13:30-14:00 Sigade Aafrika katku mõjust Eesti sealihasektorile – Pille Vahtramäe, Eesti Konjunktuuriinstituut
14:00-15:40 Paneeldiskussioon: Eesti sealihasektori väljavaated
Moderaator: Riho Kaselo, EPKK lihatoimkonna esimees
Illar Lemetti, Maaeluministeeriumi asekantsler
Urmas Laht, Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees
Teet Soorm, AS HKScan Eesti juhatuse esimees
Ainike Nõmmisto, Veterinaar- ja Toiduameti loomatervisebüroo juhataja
Raul Maripuu, Valjala Seakasvatus OÜ juhatuse liige
Aare Kalson, Rotaks-R OÜ juhataja
15:40-15:50 Foorumi kokkuvõte
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 20.01.2016 pressiteade