Vahendame ETV24 artikli:

“Veel enne kui Wépioni-nimelisest linnakesest lahkuda jõuan, olen jõudnud manustada pool kilo maasikaid, mille Meuse’i jõe äärest müügiputkast ostsin. Maasikad on suurepärased ja õigustavad täiega kirjakest karbil: "La Veritable fraise de Wépion ehk Tõelised Wépioni maasikad". Wépion tähistab kõige kvaliteetsemaid maasikaid Belgia kuningriigis ning tõenäoliselt on sellest sõnast saanud mingi üldnimetus, nagu dþiip tähistab maasturit või eterniit teatud katusematerjali tüüpi. (Mõlemad olid algselt kaubamärgid.)

Wépioni maasikad ilmuvad selvehallidesse mai lõpul ja on hirmkallid. Patriootiliselt meelestatud belglased on nõus maksma röögatut hinda. Päeva lõpuks on Belgia lipukestega tähistatud kaubarestid tavaliselt tühjad. Hispaania maasikad, mis kauplustesse jõuavad isegi enne märtsi, näevad küll head välja, aga söömisel jätavad mulje nagu oleksid need valmistatud plastmassist. Maitse dikteerib logistika – ükski normaalne, hea maasikas ei pea pikka teekonda Pürenee poolsaarelt Belgiasse vastu. Vaevalt neid mammusid lennukiga kohale veetakse. Hüva, banaanide või ananasside vintsutamise kannatab lääne inimene ära, kuid see, mis omal maal kasvab, on rohkem hinnas ja selle eest ollakse üldiselt nõus ka maksma.

Suur maasikahooaeg hakkab Wépionis otsa saama. Pool kilo supermaasikaid sain kätte kolme euroga, aga oleksin saanud ka kahe- ja ühe-euroseid marju. Nii on maasikas siin odavam kui Eestis. Mitmed maasikaputkad on juba suletud, ehkki tüdruk, kelle käest oma maasikaportsu ostsin, väitis, et Wépionist õnnestub maasikaid osta lausa augusti alguseni. Mõned kasvatajad ponnistavad isegi septembri alguseni välja, kuid see on pigem erand.

Maasikapõllud Wépioni ümbruses on kuumusest vaevatud – näib, et keegi ei looda enam erilist saagilisa. Et maasikahooaega võimalikult pikaks venitada, püstitatakse peenarde kohale kilemajad. Need on piisavalt kõrged, et korjajad mahuksid põõsaste vahel vabalt liikuma. Korjamisest kujuneb uus mureteema. Selle raha eest, mis maasikakasvatajad suudavad saagikoristuse eest maksta, ei ole Belgias keegi nõus enam tööd tegema, tihti isegi mitte suurlinnade getodes elavad illegaalid. Kuid töötajaid leitakse mõnest uuest euroliidu liikmesriigist ja kaugemaltki.

Wépion on Belgia maasikapealinn ja seda seisust nautinud juba 150 aastat. Õigupoolest suvatsevad kohalikud sageli Wepioni isegi maailma maasikapealinnaks kutsuda, aga pole teada, kes sellise staatuse peaks kinnitama. Ümbruskonnas on maasikale sobilik lubjarikas pinnas, Meuse’i jõe kaldapealsete reljeef on peenardele ideaalne ja suvekuud piisavalt päikeselised. Kõik see annab marjadele tummise viljaliha, küütleva purpurse värvi ja täiusliku maitse. Üks kelmikas kohalik retsept näeb ette, et värsketele maasikatele tuleb pisut valada sidrunimahla ja raputada valget piprajahu.

Selle soovitusega olen vist aga hiljaks jäänud, sest maasikahooaeg saab läbi, isegi maasikapealinnas Wepionis. Maasikavabal ajal tuleb Wépionis hakkama saada maasikalikööriga, mida linnakeses samuti müüakse ning juua maasikaõlu, millel nimeks La Wépionnaise. Aastaringselt töötab ka maasikamuuseum.“

Indrek Treufeldt
Wepion, 20.juuli 2006

Allikas: www.etv.ee