Siseminister Hanno Pevkur ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher võtsid lõppenud aasta kokku ühisel pressikonverentsil. Positiivsena toodi välja vähenenud liiklussurmad ja aktiivsete vabatahtlike hulga suurenemine. Samas tõid Euroopa rändekriis ja selle mõjud uusi väljakutseid ka Eesti politsei töösse.

„Möödunud aasta tähtsaimate tegevustena võib välja tuua Eesti ja Venemaa vahelise maismaapiiri väljaehitamisega alustamise, Euroopa rändekriisiga tegelemise ja terrorismiohuga seotud teemad. Palju on tehtud selleks, et olla valmis olukordadeks, mis loodetavasti tegelikkuses reaalsuseks ei saa,“ kommenteeris siseminister Hanno Pevkur. „Oluline on märkida ka seda, et möödunud aastal politseikoosseis sisuliselt ei vähenenud ja saavutatud on töörahu.“

PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul teeb politsei iga päev tööd selle nimel, et hoida ära surmasid ja õnnetusi ning vähendada raskete kuritegude arvu. „Mullu sai politsei ülemöödunud aastaga võrreldes ligi kümnendiku võrra rohkem väljakutseid. See näitab, et inimesed annavad politseile üha rohkem rikkumistest teada. Kuna infot jagatakse neile, keda usaldatakse, siis pingutab PPA selle nimel, et olla usaldusväärne organisatsioon,“ lausus Vaher. Väljakutsed puudutasid põhiliselt avaliku korra rikkumisi, liiklust, vägivallajuhtumeid ja vargusi.

Liikluses hukkus lõppenud aastal 67 inimest, kuid raskete liiklusõnnetuste ja vigastada saanute arv pole vähenenud. Keskmiselt pooled liikluses hukkunud ei olnud ise õnnetuse põhjustajaks. Kokku hukkus 24 jalakäijat, kelle seas moodustavad n-ö riskirühma üle 65-aastased mehed. Kümme jalakäijat hukkus ülekäiguradadel. Politsei keskendub alanud aastal liiklusjärelevalves viiele ohukohale: sõidukiirus, turvavarustus, joobes juhtimine, jalakäijaohutus ning juhtimist häirivad tegevused autoroolis.

Aastaga suurenes nende inimeste arv, kes vabatahtlikult panustavad turvalisuse loomisse. Aktiivseid abipolitseinikke on Eestis ligi 900 ning kokku panustasid nad aasta jooksul 87 000 tundi. Tunnustatud vabatahtlike merepäästjate arv kahekordistus ning PPA kaasas neid inimeste päästmisse 72 korral. Politsei otsib viise, kuidas aktiivseid ja turvalisuse loomisest huvitatud inimesi veelgi kaasata ning seda ka väljaspool patrulltegevust.

Ebaseadusliku rände juhtumeid avastas politsei aastaga veidi üle poole tuhande ehk kaks korda rohkem kui mullu. Kõige levinum ebaseadusliku rände moodus on viisa väärkasutus. Ebaseaduslikke EL välispiiri ületusi avastati 66. Politsei on teinud sihipärast tööd välispiiri valve tugevdamisel. Käimas on riigipiiri väljaehitamine. Aasta jooksul tehti mitu suurõppust, kus harjutati piirijuhtumile reageerimist koos kõigi PPA üksuste ja partnerasutustega. Piirivalve operatiivteenistused on mehitatud ning panustavad igapäevaselt piiriturvalisuse tagamisse.

Politsei jälgib aktiivselt Euroopa rändekriisiga seotud arenguid. Eesti ei ole põgenike sihtriik ning ka olulisemad rändeteekonnad Eestit ei läbi. Siiski on PPA pidevas infovahetuses rahvusvaheliste partneritega, et olla olukorra muutumisel valmis kiiresti reageerima. Rändekriisi lahendamisele kaasa aitamiseks on Eesti politseinikud ja piirivalvurid käinud arvukatel ühisoperatsioonidel kokku 14 Euroopa riigis.

Varjupaigataotlusi esitati Eestis möödunud aastal 226, mis veidi enam kui poole võrra rohkem varasemast aastast. Positiivse otsuse sai lõppenud aastal 100 varjupaigataotlejat, kellest suurem osa on Ukraina kodanikud.

Lõppenud aastal sõitis politsei inimestel appi 156 000 korda. Ööpäevas töötas Eestis keskmiselt 110 patrulli. Merelt päästeti 479 hätta sattunud inimest. Politsei viis läbi 170 000 süüteomenetlust, väljastas ligi pool miljonit isikut tõendavat dokumenti ja 7250 e-residendi isikutunnustust. EL välispiiri piiripunktides teenindati 6 490 000 piiriületajat.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti pressiteade