Neljapäeval, 20. juulil kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigi uue jäätmekava koostamise aastateks 2008-2013. Jäätmekava on suunatud nii elanikele ja ettevõtjatele kui ka maakondadele ja valdadele ning selle peamiseks eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine kõigil tasanditel nii, et oleks tagatud inimeste tervise, vara ja keskkonna kaitse.
"Riigi jäätmekava peamiseks eesmärgiks on märgatavalt laiendada jäätmete taaskasutust, et seeläbi vähendada prügilatesse sattuvate jäätmekoguste hulka," ütles Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. "Koostatavas kavas tuleb silmas pidada sedagi, et jäätmehooldustoimingud ei kahjustaks keskkonda, et väheneks jäätmete kontrollimatu ladestamine ja muu illegaalne jäätmekäitlus," lisas Eek.
Suureks probleemiks on üldine jäätmete mahu kasv - Eestis tekib aastas elaniku kohta 14 tonni jäätmeid, see on Euroopa suuremaid näitajaid. Kuid olmejäätmed moodustavad sellest vaid 3%, peamise osa annab põlevkivisektor.
"Viimase 15 aastaga on jäätmehooldus Eestis küll kiiresti arenenud, kuid kõrgemast euroopalikust jäätmekäitluse tasemest oleme siiski veel kaugel," hindas Eek. "Näiteks tulevikus ei tohi sellist segaprügi, nagu praegu Eestis ladestatakse, prügilatesse üldse viia."
Olmejäätmete käitlemisel ei ole veel käivitunud kogu riigis terviklikult toimiv süsteem, päris algusjärgus on biolagunevate jäätmete käitlus (nt kompostimine), palju arenguruumi on üleriigilise pakendikogumise korraldamisel ning haigla- ja muude tervishoiuasutuste jäätmete käitlemisel. Ka tööstusjäätmete (eriti põlevkivisektori jäätmete, nt põlevkivituha) taaskasutamise tase on madal. Põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkinud suured aheraine-, poolkoksi- ja tuhamäed reostavad keskkonda, nende materjalide ulatuslik taaskasutamine säästaks aga olulisel määral loodusvarasid. Loodust saastatakse ka olmejäätmetega.
Lahendused nendele probleemidele on jäätmetekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine või hoopis vältimine, jäätmete taaskasutamise laiendamine ja keskkonnanõuetele vastav jäätmekäitlus. Tõstmist vajab elanike ja tootjate teadlikkus. Jäätmekava pakub välja vahendid ja meetmed, kuidas nende eesmärkideni jõuda. Seejuures tuleb järgida nii Eesti kui ka EL õigusaktides ning rahvusvahelistes lepetes kehtestatud nõudeid, õigusi, kohustusi ja piiranguid.
Riigi jäätmekava koostamist koordineerib Keskkonnaministeerium ning eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks selle valdkonnaga seotud ministeeriumidele ning seisukohavõtuks maavanematele ja kohaliku omavalitsuse üksuste üleriigilisele liidule. Eelnõu koostamisse kaasatakse valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtjate, mittetulundusühingute ning nende liitude esindajad ja teised asjast huvitatud isikud.
Riigi jäätmekava Vabariigi Valitsusele esitamise tähtaeg on 2007. aasta november. Praegu kehtib 2002. aastal Riigikogus vastu võetud üleriigiline jäätmekava.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 20.07.2006 pressiteade. |
