Keskkonna- ja ressursitasude eesmärk on tagada taastumatu ressursi kasutamise õiglane hind ja suunata ettevõtteid neid säästlikumalt kasutama. Taastumatu maavara kaevandamisõiguse tasumäärad kasvavad vahemikus 3-6%, keskmine kasv ehitusmaavarade, turba ja tehnoloogilise kivi tasumääradele on 4%. Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu kasvab 3%.

Tavapärasele pinna- ja põhjaveevõtule kehtestatud tasumäärad enamjaolt ei muutu. Tasumäärad kasvavad 1-2% nendele veevõtu viisidele, millel on suurem keskkonnamõju, näiteks vee väljapumpamine kaevandamisel, või kui vett võetakse sügavamatest põhjaveekihtidest, kus veevaru taastub väga aeglaselt ja tuleb vältida selle ebaotstarbekat kasutamist.

Eelmine ressursitasude periood kestis aastani 2015. Uued tasumäärad jõustuvad Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. aastal heaks kiidetud määruste alusel ning on sätestatud kehtima järgmiseks 10 aastaks, et anda kaevandajatele ja ehitussektorile pikemaks perioodiks selgus toimuvate muudatuste osas. Tasude muutusele eelnesid Keskkonnatasude 2016 + raamkava koostamine ja arutelud huvigruppidega.

Enam tõstetakse nende maavarade tasumääri, mille puhul tuleb jätkuvalt suunata võimalusel kasutama alternatiivseid materjale, mille kasutamine ei too kaasa kaevandamise keskkonnamõju, või selliste maavarade, mida saab kõrgemalt väärindada. Tasumäärasid muudetakse põhimõttel, et sarnase kasutusvaldkonna, defitsiitsuse ja kvaliteediga maavarade gruppide tasumäärad ühtlustuvad.

Makstud keskkonnatasud lähevad kolme kohta: otse kohalikele omavalitsustele, SA Keskkonnainvesteeringute Keskusesse investeeringuteks ning riigieelarvesse. 2014. aastal laekus keskkonnatasusid kokku 90,5 miljonit eurot. Nendest tasud maavara kaevandamise ja veevõtu eest moodustasid kokku 45,4 miljonit eurot ehk poole.

UUED TASUMÄÄRAD

Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad

Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist

RESSURSITASUDEST

Neid makstakse, et:

• tagada taastumatu ressursi kasutamise õiglane hind - kasutatakse riigile s.t kõigile maksumaksjaile kuuluvat vara. Tuleb tagada, et kasutatavast maavarast loodaks praegu suurimat väärtust;

• maavarasid kasutataks säästlikumalt ja võimalikult kõrge väärtuse loomiseks - efektiivsemal kasutamisel kulub vähem toorainet ehk tuleb vähem maksta või kõrgemalt väärindades luuakse kõigi ühisest varast rohkem lisandväärtust;

• kompenseerida kahju , mida kaevandamistegevus tekitab inimestele (nt müra; tolmust ja vibratsioonist tekitatud tervisekahju või kaevandamisega seotud ebamugavus), loodusele ja piirkonna elurikkusele;

• üldine põhimõte, et Eestis maksustatakse saastamist ning taastumatute ressursside kasutamist, mis muuhulgas võimaldab vähendada töö maksustamise koormust.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade