Prügistamine ei näita vähenemise märke, valdavalt leitakse kõrvalistest paikadest suurjäätmeid, segaolmejäätmeid ning remonttööde käigus tekkivat ehitus- ja lammutusprügi.

Keskkonnaamet koristas 2015. aastal 3 objekti Harju- ning 2 Ida-Virumaal. Lisaks korrastati Pärnu, Rapla ja Tartu maakondades kokku 3 objekti. Enamasti leiti metsadest ehitus- ning segaolmejäätmeid, kuid leidus ka rehve ja elektroonikaromusid, mis olid viidud kõrvalisse kohta seisma. Suurim objekt oli Tartumaal, kust koguti kokku 44 tonni prügi, millest 30 tonni olid ehitus- ja lammutuspraht ning ülejäänu moodustasid segaolmejäätmed.

Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist Reet Siilaberg tuletab meelde, et remonttööde käigus tekkiv prügi tuleb viia lähimasse jäätmejaama, kus enamasti võetakse vastu ka suurjäätmeid, nt mööblit. Olmejäätmete äravedu korraldab kohalik omavalitsus. Vanad rehvid saab tasuta ära anda Rehviringluse ning Rehviliiduga lepingu sõlminud ettevõtetele.

„Kui leiate metsast prügihunniku, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või Keskkonnainspektsioonile, kes püüab saastaja kindlaks teha. Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, peab metsaaluse puhtaks tegema maaomanik. Reformimata riigimaa puhul on koristamise kohustus Keskkonnaametil. Kui kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada olmejäätmevedu, ent ta pole seda teinud või on vabastanud teenusest üle 2% jäätmevaldajatest, peab koristuse eest tasuma omavalitsus,“ selgitas Siilaberg, kuidas tuleks tegutseda loodusest prügi leidmisel.

Lisaks tavajäätmetele koristas Keskkonnaamet 2014. ja 2015. aastal kokku ligi 120 tonni ohtlikke jäätmeid. Ligi 100 tonni naftasaadustega saastunud pinnast koguti kokku kahelt Harjumaa objektilt ning vanad mahajäetud väetiselaod likvideeriti Rapla- ja Läänemaalt. Ohtlike jäätmete koristustöid toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ca 24 000 euroga.

Keskkonnaamet on kohustatud koristama jäätmed reformimata riigimaalt, kui saastajat ei suudeta kindlaks teha. Ka eelnevatel aastatel on koristustööd toimunud, kuid seda poole väiksemas mahus. Vajalike koristustöödega tuleb jätkata ka järgmisel aastal.

Allikas: Keskkonnaameti 22.12.2015 pressiteade