Valitsus otsustas tänasel istungil kiita heaks ja saata riigikogule arutamiseks põlevkivi arengukava 2016-2030, mis määrab valdkonna arengu põhimõtted ja suunad järgmiseks 15 aastaks, seades eesmärgiks riigile olulise maavara kasutamise efektiivsuse tõstmise, põlevkivialase teadus- ja arendustegevuse edendamise ja negatiivse keskkonnamõju vähendamise.

Põlevkivi arengukavas toodud põhimõtete järgi on esmatähtis põlevkivi efektiivne ja säästlik kasutamine ning sektori keskkonnamõju vähendamine.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul eeldab põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine parima võimaliku tehnika arendamist ja rakendamist, mis piirab saasteainete heidet, suurendab ressursisäästlikkust, vähendab tekkivate jäätmete hulka ja suurendab jäätmete taaskasutamist. "See kõik pikendab omakorda põlevkivi kasutamise väärtusahelat ja parandab põlevkiviressursi maksimaalset kasutamist," lisas Pomerants.

Ta lisas, et rahvusvahelise kliimapoliitika pikaajaline eesmärk on muutuda säästlikumaks, tootlikumaks ja vähem CO2 emiteerivaks ühiskonnaks. Seda sama eesmärki kannab ka põlevkivi arengukava. Fossiilkütuste kasutamine energeetikas peab hakkama vähenema ning põlevkivi tuleb hakata kasutama senisest oluliselt efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt.

"Meil tuleb teha ettevalmistusi, et suudaksime põlevkivi oluliselt paremini väärindada, näiteks keskendudes põlevkiviõli tootmisele ja rafineerimisele. Kindlasti on aga meie "mustale kullale" võimalik lisandväärtust luua ka muudes valdkondades peale energeetika, näiteks peenkeemia. Hetkel moodustab see marginaalse osa põlevkivist toodetud toodetes. Sellele paneb rõhku arengukava teadus- ja arendustegevuse pool," märkis Pomerants.

Põlevkiviõli paremaks väärtustamiseks on tarvis teha teadusuuringuid uute ja efektiivsemate põlevkivi töötlemise tehnoloogiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Teadus- ja rakendusuuringute teostamisega tuleb leida kasutus kaevandamisel tekkinud aherainele ja põlevkivielektri ning -õli tootmisel tekkinud põlevkivituhale ja poolkoksile, samuti heitsoojusele.

Toetamaks soovitud arendustegevusi tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskusele laekuvaid vahendeid suunata tagasi põlevkivitööstuse teadusarendusse ja rakendusuuringutesse: toetada tööstuse keskkonnahoidlikumale tegevusele üleminekut ja keskkonnahoidlike lahenduste uurimist ning uurida põlevkivi täiendavaid väärindamise viise, mille kasutuselevõtu kaudu saab ka riik oma varast suurimat lisandväärtust. Riik saab siinkohal selgemini defineerida probleemi ning ülikoolid ja ettevõtted koostöös peaksid võtma initsiatiivi uuringute teostamiseks.

Arengukava eesmärk on kindlustada põlevkivitööstuse jätkusuutlik areng ja põlevkiviga varustatus, arvestades keskkonnakaitse, majanduse, julgeoleku ja sotsiaalseid eesmärke ning riske. 2017. aastaks on plaanis välja töötada põlevkivi maksustamise selline mudel, mis arvestab sektorile oluliste välistegurite muutusega. Samuti tuleb analüüsida ja parandada põlevkivi tööstuspiirkonna ettevõtlus-ja elukeskkonna toimimist ning arvestada sektorit mõjutavate otsuste tegemisel mõju piirkonna elanikele ja nende tööhõivele.

Põlevkivi kaevandamise aastamäär on 20 miljonit tonni, mida maapõueseaduse järgi arvestatakse majandusliku efektiivsuse eesmärgil paindlikkuse tagamiseks mitmeaastase keskmise põlevkivi kaevandamise kogusena. Arengukava mõjunäitajate tulemusi analüüsitakse iga viieaastase perioodi järel, et teadvustada muutusi keskkonnakoormuses ning uuemate tehnoloogiate arengutes.

Kaevandamiseks antud põlevkivivaru praegu lubatud kaevandamise aastamäära 20 miljoni tonni koguses jätkuks 17-18ks aastaks ja põlevkivi arengukava perioodil 2016-2030 tuleb alustada vähemalt ühe või kahe uue kaevanduse rajamist. Põlevkivivaru on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel ligi 4,75 miljardit tonni, millest aktiivset varu on 1,34 miljardit tonni. Jättes välja looduskaitseliste piirangutega alad ning elamute ja muude maapealsete piirangutega alad, jätkub 20 miljoni tonni kaevandamise aastamäära korral aktiivset varu ligi 48-ks aastaks.

Põlevkivi arengukava teostamise maksumus on esialgsetel hinnangutel 20 miljonit eurot, kuid summa võib teadusarenduse- ja rakendusuuringute jõudsal edendamisel oluliselt suureneda. Arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel ja selle täitmist rahastatakse riigi eelarvest, Euroopa Liidu ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahenditest.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 17.12.2015 pressiteade