Täna, 13. juulil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti maaelu arengu strateegia aastateks 2007-2013 (MAS).

Strateegia on alusdokumendiks rakenduskavale, mille alusel toetatakse järgneva seitsme aasta jooksul Eesti maaelu esialgsetel andmetel ligikaudu 14 miljardi krooniga. MASi rakendusdokumendiks on Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK), mille koostamise ettevalmistused hetkel käivad.

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo sõnul on tegemist dokumendiga, mis paneb paika Eesti maaelu suundumused järgnevaks seitsmeks aastaks. „Strateegia üheks suureks eesmärgiks on aidata kaasa põllumajanduse ja maaeluga seotud inimeste kindlustunde tõusule,” rõhutas Tuiksoo. „Euroopa Liidu toetuste kasutamise senine kogemus on näidanud, et maal elavad inimesed on toetuste kaasabil suutelised kohalikku elujärge parandama ning ma olen veendunud, et selline tendents jätkub ka järgneval seitsmel aastal.”

Strateegia on suunatud Eesti põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime tõstmisele, põllumajandusmaade hooldamisele ja keskkonnahoiule, maapiirkondade elu kvaliteedi tõusule ja maaettevõtluse mitmekesistamisele, võttes arvesse EL vastavaid eesmärke. Sellest tulenevalt on strateegia peamised prioriteedid:
- põllumajanduse konkurentsivõime paranemine sellisel määral, et põllumajandusettevõtjad suudaksid pärast 2013. aastat tulla toime selleks ajaks vähenevate toetuste tingimustes. Metsanduse pikaajaline konkurentsivõime peab jõudma tasemele, mis tagab metsapotentsiaali taastamise ja ennetustegevuse, erametsa säästliku majandamise ning toetama metsasaaduste ja metsandusteenuste ulatuslikumat kasutamist;
- rakendatavad põllumajanduse tootmisviisid peaksid tagama hea keskkonnaseisundi, põllumajanduslik maakasutus peab säilima piirkondades, kus see on oluline traditsiooniliste maastike kujunduses ning kõrge loodusväärtusega alade säilimisel. Metsade majandamisel ja kaitsel lähtutakse säästva metsanduse põhimõtetest;
- maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamine eelkõige vähemsoodsatel aladel ning maapiirkondade elukvaliteedi parandamine;
- senisest laialdasema otsustusõiguse andmine kohalikule tasandile, nii et aastateks 2009-2010 oleks enamik valdu hõlmatud kohalike tegevusgruppidega.

Aastatel 2007-2013 saavad Euroopa Liidu liikmesriigid maaelu arenguks mõeldud toetusi läbi Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (European Agricultural Fund for Rural Development – EAFRD), millest kaasfinantseeritakse Eesti vastavaid eelarvevahendeid.

EAFRD toetused on suunatud sellele osale maaelu arengust, mis on otseselt või kaudselt põllumajandusega seotud. Fondi toetuste sihtgruppideks on põllumajandusega tegelevad isikud, erametsaomanikud või nende ühistud, koostööd edendavad ühendused, mittepõllumajanduslikud mikroettevõtted maapiirkondades ja kohalikud tegevusgrupid.

Maaelu arengukava ja -strateegia sisuline koostamine ja dialoog algas 2004. aasta septembris vastavas töögrupis, milles osalesid tootjate ja maaorganisatsioonide esindajad. Suur osa Eesti poolt esitatud ettepanekutest võeti arvesse ka toetuste jagamise aluseks oleva Euroopa Liidu Nõukogu maaelu arengu määruse koostamisel.

Lähiajal esitatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud strateegia Euroopa Komisjonile, mille järel hakatakse sotsiaalpartneritega koostöös koostama maaelu arengukava.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 13.07.06 pressiteade