27. jaanuar–5. veebruar
Lõhnad, maitsed, värvid
Näitusel tutvustatakse taimi, kelle lõhn, maitse ja värv aitavad meil osa saada looduse energiast, ületada väsimust, ennetada haigusi, leevendada haiguste tagajärgi ja taastada jõudu. Räägitakse taimedest, kes muudavad meie igapäevaelu värvilisemaks, maitsvamaks ja lõhnavamaks. Kuraatorid: Krista Kaur ja Taimi Puusepp.
17.–26. veebruar
Liblikad kodunt ja kaugemalt
Esmakordselt saab liblikanäitusel vaadata Eesti päevaliblikate täiuslikku väljapanekut, stendi liblikatest, kes on ristitud Eesti liblikapüüdjate nime järgi, Eestis esinevaid maailmaharuldusi ning käesoleval sajandil Eesti Lepidopteroloogide Seltsi liikmete poolt Eestile leitud uusi liblikaliike. Näitusel on välja pandud troopilised liblikad kõigist maailmajagudest (v.a Antarktika), rändliblikad, kõrgmäestike apollod ning Eesti kaitsealused ja ohustatud liigid. Nii Eesti kui ka troopikaliblikate varal saab tutvuda mimikriga, hoiatusvärvusega, sugulise dimorfismi ja muude putukamaailmale iseloomulike nähtustega. Näitusel tutvustatakse ka Eesti Lepidopteroloogide Seltsi tegevust – ekspeditsioone piltide, filmide ja kaartide põhjal ning seltsi poolt välja antud erialast kirjandust. Kuraatorid: Eesti Lepidopteroloogide Selts ja Rainar Kurbel.
4.–12. märts
Orhideede kütkeis
Orhideedel on taimede kuningriigis erandlik positsioon. Vähe sellest, et nad on kaunid lilled, orhideedel on veel mingi müstiline võlu, mis tuleks nagu ebamaiselt olevuselt, kes salakavalate trikkidega meelitab enda meelevalda ja oledki igaveseks tema kütkeis. Kuraatorid: Ingrid Mägar ja Eevi Siibak.
17.–19. ja 24.–26. märts
Armastatud toataimi läbi aegade
Toataimed on olnud inimeste igapäevased kaaslased ajast aega. Igal ajastul on olnud kindlasti ka oma lemmikud. Pidi ju vanasti igas talus kummipuu ja mürdipõõsas kasvama, oli ka rooshibiski, fuksia, diifenbahhia, viigipuu, draakonipuu, havisaba „ajastu”. Näitusel kohtume nii vanade unustusehõlma vajunud toataimede kui ka viimastel aastatel Eestisse jõudnud uudistaimedega – muhe tüsik, kanep-flamingolill, jäneseleht, timbu, pudipiilea ja harfiõis. Kuraatorid: Urmas Laansoo ja Krista Kaur.
07. – 09. aprill
Palmid, palmlehikud ja puusõnajalad
Näitusel tutvustame eelkõige palmide fantastilist mitmekesisust ja liigirikkust. Palmid on inimkonnale kõrreliste kõrval olulisemateks toidutaimedeks. Lisaks sellele saab näitusel teada, kuidas maailma eri paigus palme kasutatakse ning kuidas neid kodustes tingimustes saab ise kasvatada. Kõik välimuselt palmisarnased taimed polegi palmid. Sageli peetakse ekslikult palmideks ka tääkliiliaid, palmlehikuid, puusõnajalgu, kruvipuid, tõlvpuid, kübarlehikuid jt.
Kuraatorid: Taimi Puusepp ja Urmas Laansoo
19.-21. maini
Kevaduudised
Kevad looduses pakub igal aastal huvitavaid leide ja tähelepanuväärivat. Mida põnevat tänavu metsast, pargist või aiamaalt leida võib.... Näitusel pakuvad silmarõõmu kevadised sibullilled - tulbid, nartsissid, hüatsindid. Loodetavasti õitsevad ka linnupiimad, püvililled, koerahambad ja puðkiiniad. Mida aga kevadisel loodusel veel varuks on, jääb hetkel veel saladuseks. Kuraatorid: Taimi Puusepp ja Krista Kaur.
27. mai
Taimesööjad lemmikud
Lemmikutena koduspeetavate elusolendite hulk, kellest enamik kasutab põhitoiduks erinevaid taimi, kasvab järjest. Kas me aga teame, kust need loomad pärit on ja mida nende metsikud suguvennad söövad? Mida sisaldavad meie loomapoodides pakutavad söögisegud ning millega ja kuidas oma väikesi sõpru õigem toita oleks? Neile küsimustele üritamegi lemmikloomapäeval vastust leida. Tule ise ja võta oma taimtoidulised lemmik(ud) ühes! Kui lemmikut (veel) pole, tule ikkagi! NB! Koeri-kasse ja teisi murdjaid elukaid palutakse mitte kaasa tuua. Kuraator: Tarmo Niitla.
15.–16. juuli
Kultustaimed roosid – ihu ja hinge palsam
Kaunikujuliste hurmavalt lõhnavate rooside kuulsus ulatub aastatuhandete taha. Roosid on olnud läbi aegade ihu ja hinge palsamiks. Neist on loodud legende, neile on omistatud ravitoimet ning neid on kasutatud sõjasümbolina. Roosid on ehtinud pruute, ristitavaid lapsi ja kuningaid. Roose on peetud pahelisuse ja luksuse sümboliks ning kaduvuse, igaviku, kannatuste ja vaikimise sümboliks. Roosid annavad meile kullast kallimat roosiõli, roosivett, veine, moosi ja vitamiine. Roosid kaunistavad meie elukeskkonda. Kuraator: Else Liventaal.
08.-09. juuli
Pojengihullus
Inimese soovunelmad ei vaibu. Lisaks 33-le looduslikule pojengiliigile on aretatud veel tuhandeid erinäolisi sorte. Igal aastal inimeste pojengivaimustus kasvab, sest üha uusi ja erilisi aretisi pakutakse aias kasvatamiseks. Kui kord oled istutanud pojengi, õitseb ja kasvab ta vähemalt sada aastat järgemööda. Kes veel ei tea, milline tohutu mitmekesisus valitseb pojengide maailmas, tulge vaatama ja hüva nõu saama pojenginäitusele!
Näitus valmib koostöös pojengikollektsionääridega. Kuraatorid: Mari Seidelberg ja Urmas Laansoo.
29. juuli–6. august
Viivi-Ann Keerdo klaasinäitus “Aed aias”
Näitus hõlmab kogu Viivi-Ann Keerdo senist loomeperioodi. Tööde temaatika lähtub põhiliselt loodusest, graveeringu puhul lausa matkides loodusmotiive. Vabapuhumise tehnikas on tööd klaasi võimalusi arvestades abstraktsemad. Töödes on kasutatud tarbefunktsionaalset dekoratiivvormi, samuti skulptuurset suunda.
Viivi-Ann Keerdo lõpetas kunstiakadeemia klaasi eriala 1975.a., on kunstnike liidu liige, on korraldanud 5 personaalnäitust. Loomingulise tegevuse alguses tegeles graveerimisega, hiljem valdavalt klaasi kuumtöötlemisega, põhiliselt vabapuhumisega. Töötab klaasikojas Katariina käigus. Kuraator: Viivi-Ann Keerdo, tel: 5188906.
18.–20. august
Mürktaimi toast ja õuest
Maailmas leidub üle kümne tuhande liigi mürgiseid taimi. Kuigi enamik neist levib troopikas ja lähistroopikas kasvab meil Eestiski piisavalt mürktaimi. Meid ümbritsevad taimed pole tavaliselt inimesele ohtlikud. Siiski ei maksa tundmatuid taimi pruukida. Ka iga ravimtaim, kui teda valesti kasutatakse ja iga ohutu taim võib osutuda ohtlikuks, kui teda liiga suurtes kogustes süüa. Näitusel tutvustame mürgiseid taimi, kes elavad meiega koos toas ja õues. Kuraatorid: Taimi Puusepp ja Urmas Laansoo.
16. september
Joovastav lõhn, täiuslikud värvid ja kaunis vorm sügiseses roosiaias
Legendi järgi saanud valge roos punase värvuse ja joovastava lõhna jumalate peo ajal Olümposel, kus Eros ajas oma punakasroosade tiibadega kogemata ümber nektarinõu. Lisaks loodusele on inimene püüdnud roosi kujundada aina värvilisemaks, erikujulisemaks, lõhnavamaks. Roosiasjatundjad eristavad roosiõiest terve buketi erinevaid lõhnu, mis moodustavad terve lõhnade püramiidi. Roosiõites kumavad mitmed omapärased varjundid, mis muudavad õied eriliselt värvikaiks. Roosiaeda on ilmunud mustjad, sinakad, liivakarva jt. toonides õied. Taas on moes väikesed lihtsad õied, kuid klassikalise kujuga lopsakad täidisõied ei lahku iial oma kuninglikult troonilt. Kuraator Else Liventaal.
Septembrikuu jooksul
Seene-, sambla- ja samblikunäitus
Läheneva sügise märgiks on seente viljakehade ilmumine meie metsadesse. Seenehuviline seab siis sammud loodusesse, et korjata seeni, millest hõrgutavaid seeneroogi valmistada. On aga vana tuntud soovitus, et söögiks võib korjata ainult neid seeni, mida iga inimene kindlalt tunneb. Tallinna Botaanikaaias toimuval traditsioonilisel seene-, sambla- ja samblikunäitusel on võimalik täiendada oma teadmisi seenetundmises ja konsulteerida spetsialistidega. Lisaks seentele saab tutvust teha ka paljude meie looduse sambla- ja samblikuliikidega. Kuraatorid: Taimi Piin – Aaspõllu ja Siiri Liiv.
15.–17. september
Prügi, mis polegi prügi
Kas olete kunagi mõelnud, et suur osa sellest, mis harjumuspäraselt rändab prügikasti ja mille eest prügiveofirmale maksta tuleb, võiks olla hoopis endale kasulik - et prügiveoarved ei oleks nii suured, et sügiseti ei oleks hunnikute kaupa lehti, mida kuhugi panna pole, et lillepeenra või -poti tarbeks vajalik muld võiks olla omast käest? Kui jah, siis peaks see näitus aitama teil leida lahenduse kuidas saada lahti puulehtedest, kartulikoortest, kohvipaksust ja pea kõikvõimalikest muudest biolagunevatest jäätmetest nii (linna)eramu, kortermaja kui ka kontori tingimustes. Näitusel tutvustame teile kuidas toimub jäätmete lagundamine, kes on lagunemisprotsessi läbiviijad, millised on komposteerumise toimumiseks soodsad tingimused. Esitleme erinevaid kompostreid, nende tootjaid ja müüjaid ning õpetame kuidas ka ise kompostrit valmistada.
Kuraator: Tarmo Niitla.
13.–22. oktoober
Kaktusenäitus
Kaktused on oma olemuselt ja eluvormilt unikaalne ja tähelepanuköitev sugukond. Esimesed ülestähendused kaktustest pärinevad 16. sajandist. Vanad kroonikad sisaldavad teateid Uuest Maailmast leitud „melonitaolistest lilledest“, mis ei sarnanenud ühelegi senituntud taimele. Tänapäeval on need vähenõudlikud ja erilised taimed leidnud endale koha meie südametes, akna- ja toidulaudadel. Näitus valmib koostöös Kaktusekasvatajate Klubiga. Kuraatorid: Urmas Laansoo ja Krista Kaur.
Samal ajal on ka sügis- ja taliõunte näitus, degusteerimine ja müük. 13.- 15. ja 20.- 22. oktoobrini on kohal Saare-Tõrvaaugu aiandustalu aednik Harri Poom.
11.–12. november
Vilju laiast maailmast
Taimede viljad erinevad oma suuruse, kuju, ehituse, maitse ja värvuse poolest. Kui näiteks pujul kaalub vili paar kümnendikku milligrammi, siis kõrvitsal võib vilja kaal ulatuda mitmesaja kiloni. Viljade mitmekesisus on tohutu suur. On olemas liit- ja lihtviljad, lihak- ja kuivviljad, ava- ja sulgviljad. Näitusel tutvustame viljade rikkalikku maailma ja kasutusvõimalusi.
Eksponaadid on kogutud Mauritiuselt, Seiðellidelt, Tenerifelt, Austraaliast ja TBA kollektsioonist. Kuraatorid: Krista Kaur ja Taimi Puusepp.
Allikas: Jana Elken, Tallinna Botaanikaaia turundusjuht
Aiatark OÜ
