Esmaspäeval, 9. novembril kirjutavad Luua metsanduskoolis STIHLi kaubamärgi esindaja Eestis Farron Tehnika OÜ ja Luua metsanduskool alla koostööleppele. Lepinguga pikeneb juba toimiv koostöö veel vähemalt kolmeks aastaks.

„STIHLi esindajaga seob meid pikaajaline koostöö,“ rääkis Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. „Farron Tehnika on toetanud kooli mitmesuguse metsaraietöödel kasutatava tehnikaga ning diagnostika ja remondivarustusega, samuti on nende abi kulunud ära mujalgi. Näiteks toetas STIHL ka läinud kevadel Luua metsanduskooli läbi viidud Euroopa Noorte Meistrivõistlusi Metsanduses, olles ürituse üks suurtest toetajatest. Uue lepingu alusel meie koostöö üha tiheneb,“ rääkis Zuba-Reinsalu.

Farron Tehnika OÜ tegevjuht Airon Põlda lisas, et koostöö on kasulik ka neile. „Üks asi on see, et STIHLi tehnika saab tuttavaks tulevastele metsameestele, kuid lisaks sellele saame me koolist väga väärtuslikku tagasisidet selle kohta, kuidas meie tehnika kohalikes oludes töötab.“ Põlda lisas, et kui senini on koostöö raames varustatud metsanduses vajalike tööriistadega, siis nüüdsest laieneb koostöö ka maastikuehituse valdkonda. „Esindame Eestis ka aiatehnika kaubamärki VIKING. Nii on meil võimalus varustada kooli ka maastikuehituses vajaliku tehnika ja oskusteabega.“

Kooli maastikuehituse suunda hakkab Farron Tehnika toetama ka stipendiumiga. „Lisaks juba olemasolevale STIHL stipendiumile metsandusvaldkonna õpilasele loome ka VIKINGi stipendiumi maastikuehituses,“ rääkis Põlda. Stipendiumi väljaandmist hakkab reguleerima eraldi loodav statuut.

Luua metsanduskooli ja STIHLi koostöölepe tähtsustab ka ohutute töövõtete ja turvavarustuse tähtsuse teadvustamist ühiskonnas. Plaanis on hakata läbi viima ühiseid tegevusi
„Näiteks metsanduses kasutav tehnika võib olla väga ohtlik, kui kasutatakse valesid töövõtteid ja ei hoolita turvavarustusest,“ rääkis Luua metsanduskooli raeitööde õpetaja Einar Must. „Ka Eestist on teada õnnetusi, kus mootorsae kasutaja on end rängalt vigastanud. Seda poleks aga juhtunud õigete töövõtete ja asjakohase turvavarustuse kasutamise puhul,“ lisas Must.

„Tehnika maaletoojana soovime, et tööriistadega seotud õnnetusi oleks võimalikult vähe,“ lisas Airon Põlda. „Luua metsanduskooli õpetajatel on väga head teadmised, kuidas tööriistu ohutult kasutada, meie saame aidata neil neid teadmisi avalikkusele edasi anda,“ selgitas Põlda.
Lepingu allakirjutamise päeval toimub Luua metsanduskoolis ka STIHLi tehnika esitlus kooli õpilastele. Samuti üritab Luua metsanduskooli õpilane, Eesti üks edukamaid noori raiesportlasi Jarro Mihkelson purustada üritusel kahte kehtivat raiespordi maailmarekordit, nii saeketi vahetuses kui laasimises.

Esialgne päevakava:
10:00 – sündmuse tervitussõnad päevajuhilt – Margus Ader
10:15 – koostööleppe allkirjastamine
10:30 – Jarro Mihkelsoni saeetteaste – I ketivahetus, II laasimine
11:00 – Drifitiautode ja STIHL tehnika demo
12:00 – Sündmuse lõpetamine
Filmimine ja pildistamine on vaba, osalejaid saab intervjueerida peale saeetteaste lõppu.

LISA.
Esmaspäeval üritab Luua metsanduskooli õpilane ja Eesti üks parimaid juunioriklassi raiesportlasi Jarro Mihkelson ületada kahe raiespordi ala maailmarekordit – saeketi vahetuses ja laasimises.
Ülevaade aladest (Eesti Metsaseltsi kodulehe järgi):
Saeketi vahetus
Võistlejal tuleb võimalikult kiiresti saelt kett maha võtta, saeplaat ümber pöörata ning vahetuskett peale panna. Uuesti kokku monteerimisel tuleb saekett ja kinnitusmutrid hoolikalt pingutada, sest sama saega tuleb sooritada järgnevad võistlusalad. Saeplaadi kinnitusmehhanismi järgi jagatakse saed kahte gruppi. Erinevatel gruppidel arvestatakse ajapunkte erinevalt. Ketivahetuse eest võivad parimad saada üle 120 punkti. Karistuspunkte saab mutri või keti mahapillamise, saeplaadi pööramata jätmise, keti lohaka pingutuse või valesti paigaldamise eest ning ohutusnõuete rikkumise eest.
Kehtiv maailmarekord on 8:38 sekundit. Selle püstitas Norra raiesportlane Ole Harald
L. Kveseth 2010. aastal Zagrebist toimunud raiespordi maailmameistrivõistlustel.
Okste laasimine
Laasitavale (ümaraks treitud) tüvele on sisse puuritud-löödud 30 kasepuust treitud 33 mm läbimõõduga tehisoksa. Laasimisel on ülesandeks võimalikult kiiresti lõigata tüvelt kõik oksad, vältides seejuures liiga pikkade oksatüügaste jätmist aga ka tüvele sisselõigete tegemist. Karistuspunkte võib saada lisaks normaja (30 sek) ületamisele ja laasimiskvaliteedi eksimustele ka tööohutusnõuete rikkumise eest. Laasimise eest on võimalik saada üle 440 punkti, millest 200 töö kvaliteedi eest ja ülejäänud soorituse kiiruse eest.
Kehtiv maailmarekord on 466 punkti (laasimise aeg 14 sekundit, karistuspunkte 0) ja selle tulemuse on saavutanud kaks raiesportlast – Saksamaa võistleja Briechle
Gerhard ja Valgevene raiesportlane Sergej Shkudrov 2010. aastal Valgevenes Raubichis toimunud võistlustel.

Kui Jarro Mihkelsonil õnnestub esmaspäeval kehtivaid rekordeid ületada, ei lähe need siiski arvesse ametlike rekorditena rahvusvahelise raiespordi ühenduse IALC (International Association Logging Championships) arvestuses, kuna need pole püstitatud rahvusvahelises võistluskalendris olevatel võistlustel.

Allikas: Luua metsanduskooli 06.11.2015 pressiteade