Foto: Merike Linnamägi

Keskkonnaminister kinnitas suur-rabakiili kaitse tegevuskava, milles ette nähtud uuring annab vastused liigi laienevale levikule ning võimaldab planeerida kaitsetöid.

Kui suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) oli veel seitse aastat tagasi Eestis üsna haruldane, siis viimastel aastatel on liik oma levilat laiendanud ja muutunud kaitsealustest rabakiilidest arvukuselt teiseks valgelaup-rabakiili järel. 2008. aasta andmetel leidus liiki peamiselt vaid Kagu-Eestis, kuid praeguseks on suurenenud nii leiukohtade arv Kagu-Eestis kui ka tekkinud uusi leiukohti Lääne-Eestis ja saartel ning Võrtsjärve piirkonnas. Keskkonnaregistris on registreeritud kokku 105 leiukohta.

Uute leiukohtade registreerimist on otseselt mõjutanud LIFE projekti DRAGONLIFE raames 2010. aastal Eestis läbi viidud ulatuslik liigi inventuur. Arvukuse kasvu ja levila laienemise põhjused pole aga täpselt teada, kuid oma osa on siin kindlasti nii infoallikate kasvul kui ka looduslikel teguritel. Millised need looduslikud tingimused täpselt on, ei ole teada, kuid nende välja selgitamiseks ja võimalike kaitsekorralduslike tegevuste kavandamiseks kinnitati liigi kaitse tegevuskava.

Suur-rabakiilile on võtmetähtsusega paljunemiseks sobivate veekogude olemasolu. Liik eelistab taimestikurikkaid järvesoppe, kobraste ülespaisutatud veekogusid ja väikeseid veekogusid teetammide taga, mis on madalad ja kus vesi kiiresti soojeneb. Nimele vaatamata suur-rabakiil rabalaugastes ei ela.

Kuigi hetkel on Eestis piisavalt palju liigile sobivaid elupaiku vähekäidavates või kaitsealustes piirkondades, võivad paljud populatsioonid olla ohustatud vastsete arenguks sobilike veekogude kvaliteedi languse või nende hävimise tõttu inimtegevuse mõjul. Liiki ohustavad enim kopratammide lõhkumine, tiikide eutrofeerumine põllumajanduse intensiivistumisel, tiikide kinni ajamine põllumaa suurendamise eesmärgil ja võsastumine maahoolduse ja karjapidamise lõpetamisel. Nimelt arenevad suur-rabakiili vastsed veekogus 2-3 aastat enne, kui neist saavad veekohal lendavad kiilid ning kui kopratamm lõhkuda või ala kuivale jätta, hukkuvad sinna eelmisel kolmel aastal munetud munadest kasvanud kiilivastsed.

Suur-rabakiil kuulub Eestis III kaitsekategooriasse ning punase raamatu kategooria „Puuduliku andmestikuga“ liikide hulka. Liigi jaoks pole Eestis kaitstavaid alasid moodustatud.

Tegevuskava koostamist rahastas Euroopa Liidu LIFE programmi projekt “Suur-rabakiili ja mudakonna asurkondade kaitse ja säilitamine levila põhjapiiril Eestis ja Taanis”. Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 06.11.2015 pressiteade