Eesti piimandussektori väljapääs tänasest kriisiolukorrast sõltub eelkõige piimatootjate valmisolekust koostööd teha ja sellega oma turujõudu suurendada, ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna Tartus toimuval Piimafoorumil.

"Piimasektori tänast kriisi ei saa pikemas perspektiivis lahendada rahasüstidega. Keskne küsimus seisneb selles, kuidas esmatootja suudab turuahelast õiglasema osa saada," ütles maaeluminister Urmas Kruuse. "Ühistegevus on hädavajalik, et põllumees, olgu ta piimatootja või teraviljakasvataja, saaks turult õiglasema hinna. Praeguses piimasektori kriisis on selgelt paremas olukorras need riigid, kus tootjad tegutsevad ühistutena."

Ühistegevuse edendamiseks on riik loonud Eesti maaelu arengukavasse 2014-2020 mitmeid meetmeid. "Eesti piimasektori tulevik on meie endi kätes. Kas sektor suudab võtta initsiatiivi ja ühiselt tegutsedes oma tulevikku kujundada? "

Minister rääkis, et põllumajandusega seotud riskid tuleb üle vaadata ja valmistuda ka võimalikeks tulevasteks kriisideks. "Rusikareegel on, et kriiside üleelamiseks on vaja koguda tagavarasid. Uues maaelu arengukavas on olemas võimalused rakendada riskijuhtimisinstrumente nagu kindlustamine ja kriisifondid. See eeldab, et lisaks riigile on valmis panustama ka põllumajandussektor," ütles Kruuse.

Ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- ja taimehaiguste, kahjurite leviku ja keskkonnajuhtumitega seotud kriisifond võimaldaks aidata põllumajandustootjaid, kui nende sissetulek väheneb üle 30%, kompenseerides kuni 70% saamata jäänud tulust. Ühisfond eeldaks ka tootjate poolseid sissemakseid.

Tänavu aasta lõpuks makstakse piimatootjatele ja seakasvatajatele välja Euroopa Liidu erakorraline abi ja täiendav siseriiklik toetus Eesti riigieelarvest, kokku 10,56 miljonit eurot.

Allikas: Maaeluministeeriumi 03.11.2015 pressiteade