Valitsus arutab homsel istungil määrust, millega arvatakse Rakvere Vallimägi ja Pahnimägi looduskaitse alt välja. Mõlemad objektid jäävad endiselt muinsuskaitse alla.

Rakvere Vallimägi ja Pahnimägi võeti looduskaitse alla 1958. aastal pinnavormi kaitseks ning säilitasid sarnaselt kõigi looduskaitse all olnud objektidega riikliku kaitse ka Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel. Tänaseks on mõlemad objektid kaotanud looduskaitselise väärtuse, mis põhjendaks neil aladel jätkuvalt piirangute seadmist.

Keskkonnaministri Marko Pomerantsi sõnul tuleb Rakvere Vallimäge looduskaitse all hoida seal, kus see on mõistlik. „Kui me võtame selle pinnavormi kui terviku, siis kaitse alla jääb Rakvere Tammik ja Rahvapark. Intensiivse inimkoormusega laululava ja linnusevahelise ala puhul see eelduste puudumise tõttu kuidagi otstarbekas pole.“

See aga ei tähenda, et looduskaitse alla võtmise samm üle 50 aasta tagasi otstarbetu oli. „Aeg on edasi läinud ja kaitse alla võtmise printsiibid muutunud. Vallimäe segikaevamise vastu piisab muinsuskaitselistest piirangutest,“ märkis minister.

Rakvere Vallimägi on umbes 2 km pikkune järsunõlvaline põhja-lõunasuunaline radiaalne oos. Kaitsealale jääb oosist vaid põhjapoolse osa lagi koos ühe nõlvaga, mis on suure inimmõjuga - lisaks ajaloolisele linnusele on sinna rajatud laululava. Kaitsealuseid liike ja nende elupaiku või kaitstavaid kooslusi kaitsealal ei ole. Oosi kui pinnavormi säilimine Vallimäe kaitseala piires ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega Tarvanpea linnuse kaitse on tagatud Vallimäe paiknemisega Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal, mille põhimäärus sätestab alal kehtivad nõuded ja kitsendused.

Pahnimäe kaitseala hõlmab vaid osa pinnavormist, umbes 0,9 km pikkust lõiku kunagisest 1,5 km pikkusest radiaalsest oosist. Praeguste ja kunagiste kaevandustega on rikutud oosi kagu-, lääne- ja loodepoolne osa. Kaitsealused liike ja nende elupaiku või kõrge väärtusega kaitstavaid kooslusi Pahnimäel ei ole. Oosi esinduslikum keskosa jääb suures osas arheoloogiamälestise Kloodi Pahnimäe ja selle kaitsevööndi alale, mis tagab selle säilimise.

Objektide kaitse alt välja arvamise menetlus algatati seoses vana kaitsekorraga alade kaitse-eeskirjade ajakohastamisega. Keskkonnaamet vaatab üle vana kaitsekorraga alad ning vastavalt vajadusele muudetakse kas kaitsekorda või kui ala on väärtused minetanud, siis arvatakse see kaitse alt välja.

Vallimäe ja Pahnimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamise kavatsusest anti avalikkusele teada 2014. aasta alguses. Määruse eelnõu oli avalikul väljapanekul nii 2014. kui 2015. aastal ning toimus kaks avalikku arutelu.

Allikas: Keskkonnaministeeeriumi 28.10.2015 pressiteade