Luksemburgis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogul lepiti kokku järgmise aasta Läänemere kalapüügivõimalustes, Eesti jaoks suureneb avaosa räime püügikvoot, vähenevad kilu ja Liivi lahe räime püügikvoodid.

"Kvoodiaruteludega alustati regionaalsel tasandil ka sel aastal varakult, mis päädis ühise kokkuleppega, mida tunnustasid ka teised liikmesriigid ja Euroopa Komisjon. Ühisettepaneku alus on alati teaduspõhine, mis ühtlasi arvestab ka kalasektori stabiilsusega," kommenteeris Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.

Kilu osas tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vähendada kvooti võrreldes eelmise aastaga 14%, kuid Eesti nii suure vähendamisega nõus ei olnud. Koostöös teiste Läänemereäärsete riikidega tehti ettepanek jätta kvoodi vähendamine viie protsendi piiresse. Eesti saab järgmisel aastal püüda 23 175 tonni kilu.

Läänemere avaosa räime puhul tegi Euroopa Komisjon ettepaneku suurendada kvooti 2015. aastaga võrreldes 9% ning sellega oli Eesti nõus. See tähendab Eestile järgmise aasta avaosa räimepüügi kvoodiks 19 942 tonni.

Liivi lahe räime kvooti soovinuks Euroopa Komisjon vähendada 21%, kuid Läänemereäärsete riikide koostööfoorum BALTFISH ja seal hulgas ka Eesti seda ettepanekut ei toetanud, sest Liivi lahe räime puhul on maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tase saavutatud ning varu on juba 1990. aastatest olnud heas seisus. Lõppkokkuvõttes toetame väiksemat kvoodivähendust ehk -10%. Eestile tähendab see püügikvoodiks 16 122 tonni.

Nii Läänemere avaosa kui ka Soome lahe lõhe püügikvoodid jäid eelmise aastaga võrreldes samaks ehk 2016. aastal võib püüda vastavalt 2020 ja 1344 lõhekala. Eesti lõhepopulatsioonide olukord on võrreldes teiste Soome lahe äärsete riikidega paremas seisus, mistõttu ei olnud kvoodi vähendamine põhjendatud.

Tursapüügikvooti otsustati 20% võrra vähendada, seega saavad Eesti kalurid järgmisel aastal püüda 1021 tonni turska.

Samuti saavutati kokkulepe kilu- ja räimekvoodi järgmisesse aastasse ülekandmiseks juhul, kui ettevõtetel tekib Venemaa embargo tõttu turustamisega raskusi. Seni võis järgmisesse aastasse üle kanda kuni 10% kasutamata jäänud kvooti, järgmisel aastal võib aga üle kanda kuni 25% kasutamata jäävast kilu- ja Läänemere avaosa, Liivi lahe ning Botnia lahe räimekvoodist.

Kvoodi ülekandmine annab ettevõtjatele lisaaega leidmaks toodetele alternatiivseid turgusid ja võimaldab püüda kala ajal, mil olukord turgudel on stabiliseerunud.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade