Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaministritest koosnev nõukogu toetas 27. juunil Luksemburgis toimunud istungil esialgset kokkulepet, mille kohaselt saaks Eesti keskkonnakaitseks täiendavalt 50 miljonit krooni aastas.

EL-i poolne rahaeraldis Eestile on ette nähtud uue keskkonnarahastamisvahendi LIFE+ kaudu aastateks 2007-2013 ja seda saab kasutada peamiselt keskkonnapoliitikate väljatöötamiseks, keskkonnaalaseks teavitustööks ja looduskaitseks.

"Riik peab aasta lõpuks koostama tööplaani, milles tuleb täpselt näidata, mis tegevustele on kavas raha kasutada," ütles keskkonnanõukogu istungil Eesti delegatsiooni juhtinud Keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe. "Vähemalt 40% ulatuses saab seda raha kasutada NATURA programmi rakendamiseks, kuid oluline on seegi, et toetusi saab eraldada keskkonnatehnoloogiate arendamiseks."

Keskkonnanõukogus saavutati poliitiline kokkulepe ka üleujutusohu hindamise ja ohjeldamise direktiivi osas, võttes seejuures arvesse Eesti soovi leevendada siseriiklike vesikondade üleujutustega kaasnevaid kahjulikke mõjusid.

"Kuigi meie siseveekogud ei ole eriti veerohked ja nende üleujutustega kaasnevad võimalikud kahjud pole võrreldavad Kesk-Euroopa riikide omadega, on oht siiski olemas," kommenteeris Tammemäe direktiivi muudatust.

Keskkonnanõukogus olid arutluse all veel geneetiliselt muundatud organismid (GMO). Enamik liikmesriike koos Eestiga rõhutas seda, et GMOde keskkonda viimisel tuleb riskianalüüsi tegemisel arvestada senisest enam ettevaatusprintsiipi, seda eriti pikaajaliste mõjude hindamisel. Oluliselt peab paranema koostöö liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Toituohutusameti (EFSA) vahel.

Keskkonnanõukogus võeti vastu üldine seisukoht välisõhu kvaliteedi direktiivi eelnõu osas, millega toetati peente tahkete osakeste piirsisalduse vähendamist välisõhus. Heaks kiideti veel jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu strateegia. Linnakeskkonna temaatilise strateegia puhul rõhutas nõukogu keskkonnasõbraliku ühistranspordi osatähtsust.

Keskkonnanõukogu koosneb liikmesriikide keskkonnaministritest, nõukogu eesistujaks on EL eesistujariigi keskkonnaminister (kuni 1. juulini oli Austria, pärast seda on Soome keskkonnaminister). Istungid toimuvad reeglina kaks korda eesistumise aja jooksul.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 03.07.06 pressiteade