Neljapäeval, 29. juunil kiitis valitsus heaks kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste Eesti riikliku jaotuskava aastateks 2008-2012 ja tegi Keskkonnaministeeriumile ülesandeks esitada see 30. juuniks Euroopa Komisjonile.

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riiklikku jaotuskavva on kaasatud nii kasvuhoonegaase atmosfääri paiskavad käitised kui ka ühisrakenduse tulemusena käivitatud või planeeritavad projektid. Kokku taotletakse Eestis jaotuskavaga õigust paisata aastatel 2008-2012 välisõhku 122,86 miljonit tonni süsinikdioksiidi.

"Üle 87% sellest kuulub kahele suurettevõttele: ASile Eesti Energia ja ASile Kunda Nordic Tsement. Nende puhul on arvestatud ka järjest suureneva tootmisega," ütles Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna peaspetsialist Reet Pruul. "Näiteks elektritarbimine suureneb Eestis üle 6% aastas ja ka tsemendi nõudlus on järsult kasvanud."

CO2 heitkoguseid saab müüa see, kelle tõendatud aastased kogused jäävad alla jaotuskavaga määratud normi. Kui lubatud koguste hulk on ületatud, siis peab käitaja maksma trahvi või ostma turult koguseid juurde. Kauplemise eesmärgiks on saavutada Kyoto protokolliga võetud kasvuhoonegaaside vähendamine majanduslikult kõige efektiivsemal viisil.

"Võrreldes eelmise jaotuskavaga ei pea Eesti õhkupaisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama, sest arvestuslikult jääme Kyoto protokollis sätestatud tasemele," ütles Pruul.

Jaotuskavas osalemisel on energiatootmisel piiriks seatud soojuslik sisendvõimsus päevas vähemalt 20 MW, tsemenditootmise tootmismahuks on arvestatud vähemalt 500 tonni tsemendiklinkrit, lubjaahjudel 50 tonni lupja, klaasitööstuses on sulatusahjude võimsuseks 20 tonni klaasimassi, keraamikatööstuses 75 tonni toodangut ja paberitootmisel 20 tonni paberit.

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riikliku jaotuskava koostamise näeb ette Euroopa Nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, mis loob ühendusesisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise skeemi. Selleks, et Eesti käitajad saaksid kauplemisskeemis osaleda, tuleb 30. juuniks Euroopa Komisjonile esitada valitsuses heakskiidu saanud jaotuskava, milles esitatud koguseid tuleb Komisjonis kaitsta. Põhjendamatute koguste korral võib Komisjon jaotuskavas kärpeid teha.

Kui Euroopa Komisjon on Eesti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste jaotuskava heaks kiitnud, kehtestatakse jaotuskava Vabariigi Valitsuse määrusega. Jaotuskavast tulenevad õiguslikud tagajärjed (piirangud ettevõtjatele) tekivad alles pärast selle kehtestamist valitsuse määrusega.

Lisainfo: Reet Pruul, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna peaspetsialist, tel 626 0731.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 29.06.2006 pressiteade.