KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Euroopa Kohus: kava või programmi muutmisel ei tohi KSHd ära jätta vaid sel põhjusel, et see täpsustab üldisemat dokumenti (C-473/14)
Euroopa Kohus tegi 10. septembril otsuse, milles hindas, kas kava või programmi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) võib jätta läbi viimata põhjusel, et see vaid täpsustab teist kava, mille puhul on KSH kohustuslik. Euroopa Kohtu poole pöördunud Kreeka kohus lahendas vaidlust, kus see küsimus tekkis Ateena lähipiirkonna mäemassiivi kaitse kava osas. Kaitse kava tugines Ateena linnastu planeeringule ja täpsustas viimast.
Euroopa Kohus leidis, et ainuüksi asjaolu, et kava või programm täpsustab ja rakendab varasemat planeeringut, ei saa olla KSH läbiviimata jätmise põhjuseks. Varem, asjas C-567/10 oli Euroopa Kohus viidanud, et mingi kava või programmi kehtetuks tunnistamisel ei ole mõjude hindamine alati vajalik. Kohus rõhutas sedapuhku, et kava või programmi muutmisel järgneva, täpsema kavaga võib KSH erandkorras jätta läbiviimata vaid sel põhjusel, et see kordaks tarbetult varasemat mõjude hindamist. Seejuures andis kohus mõista, et sellise erandi kasutamise võimalus võib kava või programmi muutmisel olla haruldasem kui kehtetuks tunnistamisel. Kuna antud juhul ei olnud varasema ja üldisema planeeringu puhul KSHd läbi viidud, oli uue kava koostamisel KSH läbi viimata jätmine selgelt õigusvastane.
Lahend on KÕKi hinnangul kasulik selle poolest, et kohus rõhutas erinevust strateegiliste dokumentide kehtetuks tunnistamise ja muutmise vahel ning viitas sellele, et muutmise puhul on KSH läbiviimata jätmine eelduslikult harvem võimalik. Samas on probleemne, et Euroopa Kohus küll viitas võimalusele jätta teatud juhtudel planeeringute jt kavade ja programmide KSH algatamata põhjusel, et varasemas menetluses on KSH läbi viidud, ent ei selgitanud lähemalt, millest see sõltub.
Otsuse C-473/14 tekst
RUUMILINE PLANEERIMINE
Merealasid asutakse planeerima järgmisel aastal, maakonnaplaneeringute koostamise tähtaega soovitakse pikendada
Septembri keskel saatis riigihalduse minister A. Aas teistele ministritele tutvumiseks ülevaate riigi planeerimisalasest olukorrast aastatel 2011-2015. Kuigi suuremas jaos räägib ülevaade senistest tegevustest, väljakutsetest ja trendidest, leiab sealt mitu olulist vihjet selle kohta, mis tulevikus toimuma hakkab.
Olulisim uudis puudutab merealade planeerimist. N-ö pilootprojektidena on seni koostatud merealade ruumilisi planeeringuid Hiiu- ja Pärnumaaga piirnevatel merealadel. Hiiu merealade planeering on hetkel Siseministeeriumi poolt läbivaatamisel seoses lahendamata eriarvamustega ning see loodetakse kehtestada aasta lõpuks. Pärnumaa merealade planeering plaanitakse kehtestada 2016. a suveks. Uue planeerimisseaduse kohaselt tuleks merealasid planeerida üleriigilise planeeringu teemaplaneeringuna, selle protsessiga on plaanis alustada järgmisel aastal.
Teine oluline uudis puudutab maakonnaplaneeringute koostamist. Esialgse ajakava kohaselt pidid uued maakonnaplaneeringud olema koostatud ja esitatud Siseministeeriumile järelevalvesse hiljemalt käesoleva aasta lõpuks. Tegelikkuses on planeeringute koostamine erinevatel põhjustel võtnud oluliselt kauem aega. Näiteks on Saaremaa maakonnaplaneeringu koostamist takistanud Suure Väina püsiühenduse küsimus, kõigis maakondades Põllumajandusministeeriumilt ja Maanteeametilt vajalike lähteandmete viibimine. Seetõttu on Riigihalduse minister esitanud Vabariigi Valitsuse ettepaneku pikendada maakonnaplaneeringute koostamise tähtaega 2016. a lõpuni.
Planeerimisalase ülevaate materjalid
Maakonnaplaneeringute koostamise tähtaja pikendamise materjalid
KLIIMAMUUTUS
Uus EL direktiiv pöörab tähelepanu biokütuste kaudsetele mõjudele
EL Teatajas on avaldatud uus EL direktiiv (nr 2015/1513), mille eesmärgiks on rakendada vedelkütuste kvaliteedi direktiivist kütusetarnijatele tulenevat kohustust vähendada kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Uue direktiivi üheks peamiseks eesmärgiks on piirata nn esimese põlvkonna biokütuste kasutamist ja sellega kaasnevaid, maakasutuse muutusest tulenevaid kasvuhoonegaaside heiteid. Tutvustasime esialgset direktiivi ettepanekut 2014. a oktoobrikuu uudiskirjas.
Uue direktiivi üheks olulisemaks muutuseks on, et transpordisektoris seatud taastuvenergia kasutamise eesmärgi (10%) arvutamisel tohib vaid 7% ulatuses arvestada põllumaal kasvatatud taimedest pärinevate kütustega, 3% ulatuses tuleb kasutada muid taastuvenergiaallikaid (biogaas, taastuvelektrienergia vms). Teine oluline muutus on, et kütusetarnijad peavad hakkama aruandluses välja tooma biokütuste kasvatamise tagajärjel maakasutuse muutumisega kaasnevaid kasvuhoonegaaside heiteid.
Jätkusuutliku transpordi eest seisev ühendus Transport &Environment peab muutusi sammuks õiges suunas. Sama peab ühendus kahetsusväärseks, et uus direktiiv võrdsustab keskkonnavaenulikumaid esimese põlvkonna (maisist, rapsist jt põllukultuuridest valmistatud) biokütuseid jätkuvalt uuemate ja keskkonnasäästlikumate biokütustega. Viimane ei innusta ühenduse hinnangul tootjaid uutesse tehnoloogiatesse investeerima.
EL direktiivi nr 2015/1513 tekst (pdf)
Ühenduse Transport&Environment pressiteade (ingl k)
EL kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi nn stabiilsusreservi reeglid võeti vastu
18. septembril andsid EL liikmesriikide esindajad viimase ametliku heakskiidu EL otsusele, millega luuakse EL kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi nn stabiilsusreserv. Tutvustasime reeglite tausta ja sisu lähemalt juulikuu uudiskirjas.
Uute reeglite kohaselt suunataks heitkoguste kauplemise süsteemist ülepakkumise korral teatud hulk ühikuid automaatselt reservi. Kui kauplemise süsteemis on vastupidiselt suur nõudlus, antaks ühikuid reservist taas vabalt kauplemiseks. See peaks aitama vähese nõudluse korral hoida heitkoguste ühikute hinda kõrgemal ja suure nõudluse korral madalamal.
Uus süsteem jõustub otsuse kohaselt alates 1. jaanuarist 2019. a.
EL Nõukogu pressiteade (ingl k)
ENERGEETIKA
Muutused elektrituruseadusesvähendaks taastuvenergiale makstavaid toetusi ja seaks need sõltuvusse turuhinnast
Septembri keskpaigas avalikustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium elektrituruseaduse muutmise eelnõu, millega muudetaks põhjalikult senist taastuvenergia toetuste maksmise korda. Eelnõu oli sisuliselt samal kujul juba korra Riigikogu menetluses (2015. a alguses), ent kukkus Riigikogu volituste lõppemise tõttu menetlusest välja.
Muudatuste kohaselt makstaks olemasolevate (st 2017. a 1. jaanuariks tegutsevate, ehitusloa saanud või Keskkonnainvesteeringute Keskusest kaasrahastamise otsuse saanud) seadmetega toodetud taastuvelektri eest toetusi vastavalt elektri keskmisele turuhinnale. Toetuse määr arvutatakse lahutades seaduses sätestatud kogutulust elektri turuhinna. Kehtivate reeglite kohaselt on seaduses kindlaks määratud toetuse määr, mis ei sõltu kuidagi tuludest, mida taastuvenergia tootjad saavad elektri müügist. Väiksemate seadmete (alla 10 MW võimsusega, v-a tuulegeneraatorid) toodetud energiale makstakse jätkuvalt toetust kindlas määras sõltumata elektri turuhinnast.
Seevastu nn uutel taastuvenergia tootjatel on võimalik toetust saada vaid juhul, kui on oht, et Eesti ei täida EL taastuvenergia direktiiviga (2001/77/EÜ) seatud taastuvenergia tootmise eesmärki (17,6% siseriiklikust elektritarbimisest aastaks 2020). Sel juhul tuleb taastuvenergiatootjatel osaleda vähempakkumisel, mille võitjad saavad taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajaliku koguse osas samuti toetusi.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatused vajalikud, kuna kehtivad reeglid võimaldavad taastuvenergia tootjatel tarbijate arvelt teenida põhjendamatult suurt tulukust ning saavutada projekti tasuvus prognoositust kiiremini. Samuti moonutavad suured taastuvenergiatoetused elektriturgu. Tootjate ühendus Taastuvenergia Koda on samaskriitiline selle suhtes, et eelnõu võimaldab taas toetada puidu masspõletamist. Samuti ei ole eelnõu kooskõlas taastuvenergiatootjate ning MKM vahelise vastastikkuse mõistmise memorandumiga selles osas, et seab tuulest toodetud ja riigi poolt toetavale taastuvenergia mahule jätkuvalt täiendava ülempiiri (600 GWh).
Elektrituruseaduse muutmise eelnõu
Eesti Taastuvenergia Koja arvamus eelnõu kohta
EL Teatajas avaldatud määrusega pikendatakse halogeenlampide energiatõhususnõuete täitmise tähtaega, täpsustatakse eriotstarbeliste lampide mõistet ning nõutakse, et alates 1. septembrist 2016. a peavad kõik tarbijatele müüdavad tavavalgustid vastama A+ energiaklassile.
VÄLISÕHU KAITSE
Euroopa Kohus: LOÜde heite vähendamiskavade rakendamise tähtaega võib erandkorras pikendada sõltumata kava liigist (C-81/14)
Euroopa Kohus andis 10. septembril tehtud otsuses tõlgenduse EL direktiivi 1999/13 (lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heite piiramise kohta) osas, mis puudutab ettevõtetele heite vähendamiskavade rakendamiseks ajapikenduse andmist olukorras, kus vajalikud asendusained on alles välja töötamisel. Põhivaidluses vaidlustas Hollandi ettevõte riigiasutuste keeldumist pikendada ettevõtte lahustite heite vähendamiskava rakendamise tähtaega.
EL direktiivi 1999/13 lisa IIb kohaselt võib ettevõte juhul, kui ollakse võimelised muude meetmetega (nt toorainete või tehnoloogia muutmisega) vähendama LOÜde heitkoguseid samaväärselt heite piirväärtustega, koostada ja asuda järgima heite vähendamiskava. Lisa kohaselt on vähendamiskavasid kaht liiki: nn standardkava (millega saavutatavad eesmärgid on lisas lahti kirjutatud) ja erikava, mida kohaldatakse juhul, kui standardkava pole asjakohane. Juhul, kui kava ei ole võimalik järgida tulenevalt sellest, et vähese lahustisisaldusega või lahustivabasid asendajaid alles välja töötatakse, tuleb direktiivi kohaselt ettevõtjale anda ajapikendust kava rakendamiseks.
Kohtuvaidluses oli põhiküsimuseks, kas võimalus vähendamiskava rakendamise tähtaega pikendada sõltub sellest, millist liiki kavaga on tegemist. Direktiivi sõnastusest ei olnud üheselt aru saada, kas pikendada saab ka nn standardkava rakendamist. Euroopa Komisjon oli seisukohal, et nn standardkava puhul ei ole rakendamise tähtaegu võimalik pikendada. Euroopa Kohus seevastu asus seisukohale, et ei direktiivi sõnastusest ega eesmärkidest ei saa selgelt järeldada, nagu sõltuksid tähtaja pikendamise võimalused vähendamiskava liigist. Õiguskindluse huvides tuleb direktiivi tõlgendada nii, et kava rakendamist võib pikendada sõltumata ettevõtte poolt järgitava vähendamiskava liigist.
Samas leidis Euroopa Kohus, et kuna ajapikenduse andmine on erandlik võimalus, tuleb asutustel vastava taotluse saamisel tähtaja pikendamist väga hoolikalt kaaluda. Mh tuleb asutusel välja selgitada, kas asendusained on tõepoolest alles välja töötamisel ning kas leidub muid kulutõhusaid heite vähendamise viise. Samuti ei tohi tähtaega pikendada kauemaks, kui on tingimata vajalik.
Kuigi kohtuostus puudutas direktiivi, mis on käesoleval hetkel kehtetuks tunnistatud, näeb seda asendanud EL direktiivi 2010/75 (nn tööstusheite direktiivi) VII lisa 5. osa ette täpselt samasugused reeglid. Seega on kohtu tõlgendus asjakohane ka tulevase praktika seisukohalt.
Kohtuotsuse tekst
Kavandatavad ammoniaagi õhuheite piirväärtused tooks muutusi üle 19 000-le linnu- ja seakasvatajale ELs
Euroopa Komisjon avalikustas augusti lõpus eelnõu, mis seaks esmakordselt EL-tasandil intensiivsetele linnu- ja seakasvatuse farmidele ammoniaagiõhuheite piirväärtused.Eelnõu hakkaks kehtima üle 19 000 farmi jaoks ELs, milles on rohkem kui 40 000 kodulindu, üle 2000 rohkem kui 30 kg kaaluvat siga või rohkem kui 750 emist. Ökoloogiliselt kasvatatud kariloomade suhtesantud nõudeid ei kohaldataks.
Uus parima saadavaloleva tehnika (BAT) viitedokument (BREF), mis on keskkonnakompleksloa alusel tegutsevatele loomapidajatele siduv, nõuab meetmete võtmist uute ammoniaagiheite piirväärtuste järgimiseks.Meetmed on seotud eelkõige loomade elamistingimustega. Eelnõu kohaselt oleks vajalik vähendada ammoniaagi heidet nt nuumsigade pidamisel2,6 kg-le looma kohta aastas, broilerite puhul 0,08 kg-le linnu kohta aastas. Samuti oleks loomakasvatajatel kohustus korra aastas kontrollida ammoniaagi, lämmastiku ja fosfori eraldumist sõnnikust.
Saksamaa, Taani, Hollandi, Rootsi ja Soome valitsused ning keskkonnaorganisatsioonide võrgustik EEB leiavad, et eelnõu ei ole piisavalt range ning nõuavad ammoniaagi heite piirväärtuse vähendamist 2,2 kg-le looma kohta aastas. Madalam piirang aitaks tagada selle, et talunikud peavad tõepoolest kasutusele võtma täiendavaid meetmeid. Samuti on Austria, Soome ja EEB vastu sellele, et uus BREF lubaks ka uutes seafarmides kasutada ainult sõrestikust koosnevaid põrandaid. Taani ja Holland pooldavad seda nõuet osaliselt.Riigid, mis on loomakaitselistel kaalutlustel ainult sõrestikest koosnevate põrandate rajamise ära keelanud, on seisukohal, et osaliselt sõrestikust koosnevad põrandad aitavad tõhusamaltvähendada ka ammoniaagi eraldumist.
Liikmesriikide esindajatel, asjassepuutuvatel asutustel, keskkonnaorganisatsioonidel jt on omapoolsete kommentaaride esitamiseks aega kuni 5. oktoobrini, mil toimub osapoolte viimanekohtumine ja viitedokumendivastuvõtmine liikmesriikide esindajate poolt.
Intensiivse kodulindude või sigade kasvatamise parima võimaliku tehnika viitedokumendi eelnõu (ingl k, pdf)
EL Teatajas avaldatud direktiiv muudab reegleid arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike mõõtmiseks välisõhus (nt täpsustatakse ja täiendatakse proovivõtukohtade valimise kriteeriumeid), mida riikliku seire tegemisel järgima peab.
VESI
Riigikogu asub arutama põllumajandusest pärinevat veereostust piiravat eelnõu
Septembri keskel võttis Riigikogu menetlusse veeseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on kaitsta veekogusid põllumajandusest pärineva reostuse eest. Suurima mõjuga oleks kavandatud muutused väetiste kasutamise ajapiirangutes ning sõnnikuhoidmise nõuetes. Eelnõu seletuskirja andmetel on põllumajandusest pärinev veereostus tõsine probleem, kuna nitraatide sisaldus veekogudes on jätkuvalt tõusuteel. Probleemi on märganud ka Euroopa Komisjon, kelle hinnangul ei ole Eesti teinud piisavalt hajureostuse vähendamiseks ja on algatanud rikkumismenetluse.
Eelnõuga muudetaks väetiste laotamisele kehtestatud ajalisi piiranguid. Plaanitud muudatuste kohaselt oleks väetiste laotamine kevadeti lubatud senisest varem (alates 21. märtsist, senise 1. aprilli asemel). Sügisvihmadega toitainete vette uhtumise vältimiseks algaks vedelsõnniku ja mineraalväetise kasutamise keeluperiood alates 2023. a aga varem - 15. oktoobrist praeguse 1. detsembri asemel. Tahkesõnniku osas oleks piirangud leebemad, kuna selle puhul on lämmastiku leostumise oht väiksem.
Teise olulise muutusena alandataks sõnnikuhoidla rajamise kohustuse alampiiri. Kehtivate reeglite järgi on sõnnikuhoidlat vaja loomakasvatushoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku (nt 10 piimaveist, 16 lihaveist või 330 siga). Alates 2023. aastast peaks sõnnikuhoidla olema aga juba alates 5 loomühikut mahutavatel loomakasvatushoonetel. Kui tegemist on laudaga, kus tekib vaid tahkesõnnikut või sügavallapanusõnnikut, oleks seda lubatud ajutiselt hoiustada lihtsustatud tingimustel: veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult.Kolmandaks täpsustataks eelnõuga sõnniku aunas hoidmise tingimusi. Uute reeglite kohaselt oleks piiratud nii sõnniku aunas hoidmise aeg kui täpsustatud, millistele aladel sõnnikut aunas hoida ei tohi.
Viimase olulise muutusena võimaldaks uus eelnõu loomade karjatamist mereäärsetel karjamaadel ka väljaspool looduskaitsealade poollooduslikke kooslusi. Karjatamise eelduseks oleks Keskkonnaameti nõusolek.
Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel
JÄÄTMED
Riigikohus: riigihankemenetluse alustamine päev enne sellist hanget mittelubava seadusemuudatuse jõustumist on õiguspärane (3-3-1-43-15)
Riigikohus tegi 3.septembril otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-43-15, milles käsitles vaid päev enne jäätmeveokorralduse muudatuste kehtima hakkamist algatatud riigihankemenetluste õiguspärasust. Mh oli küsimuseks, kas riigihangete registris teate avaldamisest piisab, et lugeda hankemenetlus pooleliolevaks. Riigikohus leidis oma otsuses, et hankemenetlus algab hanketeate avaldamisega riigihangete registris ja hankija ei tegutsenud õigusvastaselt, kui alustas hankemenetlust päev enne jäätmeseaduse muudatuste kehtima hakkamist.
MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus (hankija) avaldas 6. jaanuaril riigihangete registris hanketeated, millega soovis leida Anija, Harku, Kernu, Kose, Nissi, Jõelähtme, Kiili ja Raasiku valla veopiirkondadesse jäätmevedajaid. Seejuures otsustasid kohalikud omavalitsused, tuginedes enne 7.jaanuarit kehtinud JäätS §66 lg 11-le korraldada jäätmeveo selliselt, et jäätmevedaja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on KOVide poolt volitatud MTÜ (Harjumaa Ühisteenuste Keskus). 7. jaanuaril jõustunud muutuste kohaselt on korraldatud jäätmeveos taas ettenähtud otselepingute sõlmimine jäätmevedaja ja maja- või korteriomanike vahel.
AS Eesti Keskkonnateenused vaidlustas riigihanke, leides et kuigi hankija esitas 6.jaanuaril hankemenetluse teate riigihangete registris,ei ole tegemist poolelioleva, vaid uue riigihankega, sest kõik peamised riigihanke dokumendid esitati peale uue JäätS kehtima hakkamist.Samuti on hankija kuritarvitanud oma õigusi ja kahjustanud jäätmevaldjate- ja vedajate huve, sest avaldas hanketeate vaid päev enne sellist hanget mittelubavate muudatuste kehtima hakkamist. Jäätmevedaja leidis veel, et kohalike omavalitsuste (KOV) ja hankija vahelised halduslepingud on Riigi Teatajas avaldamata ning seetõttu tühised.
Riigikohus asus seisukohale, et vaidlusalused riigihankemenetlused tuleb lugeda pooleliolevateks riigihankemenetlusteks JäätS § 1368mõttes, sest riigihange algab teate avaldamisega registris. Asjaolu, et hankija kasutas temale JäätS § 66 lg st 11 tulenevat õigust viimasel päeval ja et selle õiguse kasutamata jätmine oleks olnud kaebajale soodne, ei muuda hankija tegevust õiguse kuritarvitamiseks.Kolleegium selgitas oma otsuses ka seda, et MTÜga sõlmitud halduslepinguga andis KOVhankijale üle avalikud ülesanded, mis on mõeldud täitmiseks kindlalt piiritletud arvu juhtumite suhtes ning seetõttu on tegemist haldusmenetluse seaduse §101 lg 1 alusel üksikjuhtumit reguleeriva halduslepinguga. Sellise halduslepingu avaldamine Riigi Teatajas ei ole kohustuslik.
Riigikohtu otsus
OHTLIKUD AINED
Euroopa Kohus: Toote tarnijatel on kohustus teavitada tarbijat väga ohtlike ainete sisaldusest toote igas koostisosas (C-106/14)
Euroopa Kohus tegi 10. septembril kohtuasjas C-106/14 otsuse, milles selgitab EL määruse nr 1907/2006 (nn REACH-määrus) kohaldamist väga ohtlikke aineid sisaldavate toodete suhtes. Kohus leidis, et toote tarnija on kohustatud tarbijat teavitama ohtlike ainete sisaldumisest toote igas koostisosas, mida loetakse iseseisvaks tooteks. Väga ohtlikeks aineteks on REACH-määruse kohaselt keskkonnale või tervisele tõsist mõju põhjustavad kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivsed, toksilised või väga püsivad ained (näiteks bensüülbutüülftalaat, naatriumkromaat ja arseenhape), mille kasutamine on võimalik vaid eriloa alusel.
Eelotsustustaotlusega pöördus Euroopa Kohtu poole Prantsusmaa riiginõukogu (Conseil d’État) seoses Prantsuse ettevõtete liitude (FCD ja FMB) ja Prantsuse keskkonna-, säästva arengu ja energiaministri vahelise vaidlusega. Kohtuvaidluse tuumaks oli, kuidas tuleks tõlgendada REACH-määruse mõistet "toode". Prantsusmaa kohus küsis, kas juhul, kui üks tarbijale müügiks pakutav toode koosneb mitmest osast, millest mitu vastavad REACH-määruses antud „toote“ definitsioonile, tuleb määrusest tulenevaid kohustusi kohaldada üksnes kokkupandud lõpptootele või igale selle tootena määratletavale osale.
Euroopa Kohus jõudis järeldusele, et REACH-määruse kohaselt on toode iga ese või osa komplekssest tootest, millele antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab selle funktsiooni enam kui toote keemiline koostis (näiteks võib tooteks olla nii auto kui selle osaks olev käigukast). Toode ei lakka olemast toode, kui see liidetakse terviktoote valmistamiseks teiste esemetega või kinnitatakse nendega. Kui tootmise tulemusena on aga sellest liidetud esemest saanud jäätmed või see on kaotanud oma omadused, mis määravad tema funktsiooni suuremal määral, kui selle keemiline koostis, ei ole enam tegemist tootega. Nt auto süüteküünlad ei ole pärast ettenähtud kasutusaja lõppu ja autost eemaldamist enam eraldi tooteks, vaid on jäätmed.
Kohus kinnitas, et seega peab ka mitmest tootest koosneva lõpptoote puhul tootja või importija määrama kindlaks, kas nii lõpptootes kui nn "komponent-toodetes" on väga ohtlikke aineid üle 0,1 massiprotsendi ja ületamisest teavitama Euroopa Kemikaaliametit. Samuti tuleb tarnijatel esitada toote saajatele piisavalt infot, et võimaldada toote ohutut kasutamist, sh väga ohtliku aine nimetus.
Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-106/14
Riigi Teatajas avaldatud muudatused selgitavad ja täpsustavad polüklooritud bifenüülide (PCBde) kütteõlides sisaldumise keeldu ning keelu rakendamiseks kasutatavaid katsemeetodeid. PCBde kasutamine on keelatud rahvusvahelise Stockholmi konventsiooni alusel, kuna tegemist on äärmiselt mürgiste ainetega, mis kahjustavad mh närvisüsteemi, hormonaaltalitust ja võivad põhjustada vähki.
JAHINDUS
Õiguskantsler: jahiseltsi mitte kuuluvate isikute jahtimisvõimaluse piiramine on põhiseadusega kooskõlas
Õiguskantsler selgitas septembris jahiseadusest (JahiS) tulenevate jahipidamise piirangute põhiseaduslikkust. Küsimuse sisuks oli, kas jahiseltsi mitte kuuluvate ning maad mitte omavate jahimeeste jahipidamisvõimalused ei ole liialt piiratud ning seetõttu vastuolus põhiseadusega (PS). Tuginedes Keskkonnaministeeriumilt saadud täiendavale teabele, leidis õiguskantsler, et JahiS piirangud ei ole liigselt intensiivsed ning sellest tulenevalt põhiseadusvastased.
PS-st tulenevate põhiõiguste valguses kuulub jahipidamine PS §-st 19 tuleneva üldise vabaduspõhiõiguse alla. Jahipidamine ei ole siiski piiramatu õigus, sest tegemist on piiratud ressursi kasutamisega. Seetõttu on vaja reguleerida seda, kellel, mis eeldustel ja millises mahus on võimalik jahti pidada. Eesti jahireeglid, mille kohaselt suurulukite jahipiirkonnad moodustab riik, võimaldavad maad mitte omavatel jahimeestel ulukiressurssi kasutada läbi jahipiirkonna kasutuse. See võimaldab küttimisõiguse kättesaadavust laiemale isikute ringile. Jahipiirkonna kasutajatel (jahiseltsidel ja Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK)) on õigus jahilube anda ja nende kehtivusaega määrata, ent nad peavad seejuures järgima seadustest tulenevaid ning Keskkonnameti määratud piiranguid.
Kuigi peamiseks võimaluseks Eestis jahti pidada on seega läbi jahiseltsi kuulumise, on see siiskivõimalik ka ilma seltsi kuulumata:
- Suuruluki küttimiseks saab osta loa mõnelt jahipiirkonna kasutajalt - paljud jahiseltsid tegelevad igal jahihooajal lubade müügiga väljapoole seltsi või pakuvad võimalust osaleda nn külalisjahil;
- Jahiseltsi mitte kuuluvatel jahimeestel on võimalik osaleda RMK poolt korraldatavatel jahilubade enampakkumistel ja saada endale sõraliste suurulukite küttimismaht ja jahiluba – oksjonil osalemise alghinnad ei ole kõige soodsamad, kuid võimalus on ka teiste jahimeestega ühiselt enampakkumisel osaleda;
- Jahipidamisest huvitatud isikutel on võimalik ise uusi jahiseltse moodustada ja uute või vabanevate jahipiirkondade kasutusõiguse lube taotleda – tegemist on küll pikaajalisema ettevõtmisega, kuna lube väljastatakse hetkel kehtiva JahiS kohaselt 10 aastaks;
- Väikeulukite jahipidamise võimalus – kehtiva JahiS alusel on jahipiirkonna kasutaja kohustatud andma tasuta jahiloa väikeulukite küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema poolt määratud isikutele. Mõnes jahipiirkonnas pole maa omamine vajalik, piisab kokkuleppest vastavas piirkonnas oleva maaomanikuga, kes oma maal väikeulukite jahti lubab.
Eelnevale tuginedes ei tuvastanud õiguskantsler kehtivate jahipiirangute vastuolu põhiseadusega.
Õiguskantsleri seisukoht
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
KÕK kutsub ametnikke praktilisele kaalutlusotsuste tegemise koolitusele
Kaalutlusnõuete tundmine ning eriti otsuste põhjendamine on planeerimis- ja keskkonnaasjades olulise tähtsusega. Nõuete ebapiisav täitmine võib praktikas kaasa tuua keerukad ja kulukad kohtuvaidlused. Ent kuidas rakendada abstraktseid nõudeid konkreetse üksikjuhtumi lahendamisel?
Loe edasi »
Analüüs: Transatlantiline kaubanduslepe (TTIP) võib seada ohtu Euroopa inimeste tervise ja keskkonna
15. septembril avalikustas Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) lühianalüüsi Transatlantilise kaubandus- ja investeerimispartnerluse ehk TTIP mõjudest EL ja Eesti õigusele. Analüüsis järeldatakse, et plaanitavas leppes leidub vastuolusid läänelike õiguspõhimõtetega. Pikemas plaanis võivad leppe tagajärjel tõenäoliselt alaneda ELi standardid kemikaali- ja toiduohutuses ning samuti geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) lubamises.
Loe edasi »
Uus käsiraamat aitab ametnikel kohalikke paremini kaasata
Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) koostas ametnikele ja teistele huvilisele juhendi, mis aitab paremini mõista rahvusvahelisest ja Euroopa Liidu õigusest tulevaid keskkonnainfo avalikustamise nõudeid ning osavamalt kaasata kohalikke inimesi. Keerulisi ning sageli mitmeti tõlgendatavaid juriidilisi nõudeid on lahti kirjutanud ja näidetega ilmestanud KÕKi juristid.
Loe edasi »
KÕKi meeskonnaga liitus uus nooremjurist
1. septembrist asus KÕKis nooremjuristina tööle Kadi-Kaisa Kaljuveer. Kadi-Kaisa lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas bakalaureuseõppe ning jätkab hetkel õpinguid magistrantuuris. Oma magistritöö plaanib Kadi-Kaisa samuti kirjutada keskkonnaõiguse alal.
Loe edasi »
Allikas: KÕK uudiskiri, 23.09.2015
